Venezuela opositsiooni hinnangul sooritas Maduro valitsus riigipöörde

Venezuela parlamendi pühapäevase erakorralise istungi ajal. Foto: FEDERICO PARRA/AFP

Opositsiooni enamusega Venezuela parlament teatas pühapäeval, et president Nicolás Maduro "režiim" sooritas riigipöörde, kui võimude otsusega takistati rahvahääletuse korraldamist riigipea tagandamiseks.

Erakorralisel istungil võtsid seadusandjad vastu resolutsiooni, milles märgitakse, et "Maduro režiim rikkus põhiseaduslikku korda ja sooritas riigipöörde", kui takistas rahvahääletuse korraldamist. Ühtlasi lubati resolutsioonis riigipöördele vastata massimeeleavalduste ja rahvusvahelise survestamisega.

Venezuela opositsioon alustas riigipöördejuttu juba reedel, kuid pühapäeval jõuti sellega parlamendiresolutsioonini.

" Venezuelas on läbi viidud riigipööre," ütles opositsiooni koalitsiooni Demokraatliku Ühtsuse Ümarlaud (MUD) üks liidreid Henrique Capriles pressikonverentsil. "Toimus riigipööre kõigi venezuelalaste vastu." 

Capriles kutsus korraldama järgmisel kolmapäeval üleriigilisi proteste. "Sellest päevast saab mobilisatsiooni algus üle kogu riigi," sõnas ta. "Me võtame kogu Venezuela. Kogu rahvas mobiliseeritakse põhiseadusliku korra taastamiseks."

Venezuela keskvalimiskomisjon teatas neljapäeval, et peatab Maduro tagasikutsumisreferendumi korraldamise allkirjakampaania, kui kohus tunnistas kehtetuks neljas osariigis kogutud allkirjad.

Opositsioon oli lootnud järgmisel nädalal alustada allkirjade kogumise uue etapiga. Opositsioon pidi referendumi esilekutsumiseks alates 26. oktoobrist kolme päeva jooksul koguma neli miljonit allkirja.

Analüütikud on hoiatanud vägivallaohu eest riigis, mis on üheaegselt majanduslikus ja poliitilises kriisis. 2014. aastal sai kolm kuud kestnud valitsusvastastes tänavaprotestides surma 43 inimest.

Kui referendumi ei korraldata enne 10. jaanuari, läheb võim Maduro tagandamise korral üle asepresident Aristóbulo Istúrizile.

Keskvalimiskomisjoni teatel on referendum võimalik alles 2017. aasta "esimese kvartali keskel".

Selle ajakava kohaselt jääks Maduro või Istúriz presidendiametisse 2019. aastani, kui täitub 20 aastat Maduro eelkäija Hugo Cháveze alustatud sotsialistliku revolutsiooni algusest ning plaanis on korralised presidendivalimised.

Alates jaanuarist parlamenti kontrolliv opositsioon seisab silmitsi kindlameelse valitsusega, kes on vastasleeri väitel mehitanud kohtud ja valimisinstitutsioonid enda toetajatega.

Naftariik Venezuela on langenud maailmaturu naftahinna languse tõttu sügavasse majanduskriisi.

Juba aastaid on olnud pingelised ka Washingtoni ja Caracase suhted. Maduro süüdistab Venezuela majanduskriisis kapitalistide majandussõda ning USA ja kohalike parempoolsete sabotaaži.