Rootsi uue seaduse järgi peavad alaealised asüülitotlejad tõendama oma vanust

Põgenikud saabumas Rootsi Göteborgi

FOTO: SCANPIX

Rootsis kehtestatud uue seaduse järgi peavad lastest asüülitaotlejad tõendama oma vanust ning põgenikele ei anta enam alalist elamisluba.

Tuhanded põgenikud ja ka kohalikud protestisid selle seaduse vastu, kuna nende arvates on see inimõigusi rikkuv ja liiga suuri piiranguid esitav, edastab The Independent.

Uue migratsiooniseaduse vastased protestid toimusid möödunud nädalalõpul Stockholmis ning veel 14 linnas, kaasa arvatud Umeås, Karlstadis ja Jönköpingis.

Protestid korraldas inimõigusorganisatsioon Vu Star Inte Ut (Me ei nõustu), millega nõuti põgenike sunniviisilise väljasaatmise lõpetamist ja aüülitaotlejate olukorra parandamist.

Juulis jõustunud seaduse eesmärgiks on vähendada Lähis-Idast sisserändajate arvu, et tagada neile Rootsis paremad tingimused. Rootsi migratsioonivõimude sõnul on paljud sisserändajad valetanud oma vanuse kohta, tehes end nooremaks. 

Kümne miljoni elanikuga Rootsi võttis möödunud aastal vastu 160 000 põgenikku, mis on iga 100 000 elaniku kohta 1 667 aüülitaotlejat. Euroopa Liidu keskmine on samas iga 100 000 elaniku kohta 260 asüülitaotlejat.

Uue seaduse järgi saavad asüülitaotlejad kolme aasta pikkuse elamisloa, kuid mitte alalist elamisluba. Samuti on uues seaduses piiranguid neile, kellel juba varasemast elab Rootsis sugulasi.

Protestijate sõnul on hakanud Rootsi saatma tagasi Afganistanist pärit isikuid, kes on Rootsis saanud elamisloa. Afganistani võimude sõnul peaks Rootsi sel juhul nende tagasikolimise kinni maksma.

Rootsi 300 õpetajat kirjutasid afgaanide tagasisaatmise vastu valitsusele protestikirja, rõhutades, et Afganistanist pärit põgeniklapsed on kannatanud ja peavad veelgi kannatama, kui nad Rootsist välja saadetakse, sest siis jääb neil korralik haridus saamata.

«Mõned päevad tagasi sai meie üks õpilane teada, et ta saadetakse tagasi. Ta on 15-aastane ja tagasisaatmine toimub kolme aasta jooksul. Ta ei ole ainus sellises olukorras alaealine. Nii teda kui paljusid teisi lapsi ootab sel juhul ees elu sõjaolukorras, põgenikelaagrites, põgenedes ja end varjates. Meil on häbi, et lapsi ja noori saadetakse massiliselt Afganistani tagasi. Mis on riigi valitsus väärt, kui ta ei suuda isegi oma riigis lapsi kaitsta ja anda tulevikuks lootust?» küsisid õpetajad kirjas.

Tagasi üles