/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2016/10/26/6004917t1h8268.jpg)
Viimasel ajal on palju kõneainet pakkunud Euroopa Liidu ja Kanada vaheline CETA-leping, mille jõustumine on sattunud kahtluse alla. Postimees annab ülevaate lepingust ja selle tähendusest.
Mis on CETA ja miks see nii oluline on?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seitse aastat väldanud kõnelused
CETA on lühend ingliskeelsest nimetusest Comprehensive Economic and Trade Agreement, mida võiks tõlkida kui laiapõhjalist majandus- ja kaubanduslepingut. Tegemist on kaubanduslepinguga, millega Euroopa ettevõtted saavad võimaluse tegutseda Kanadas samades konkurentsitingimustes kohalike firmadega ning vastupidi.
Samuti kaotatakse lepinguga peaaegu kõik senised tollimaksud ning vähendatakse eksportijatele seni kehtinud tariife. ELi sõnul hoiaks leping ühenduse eksportijatele aastas kokku üle miljardi euro maksuraha. Äritegemine ja tööjõuliikumine muutub varasemast hõlpsamaks, lubab ühendus, kes on rõhutanud kaubanduse rolli töökohtade ja võimaluste loomisel.
Läbirääkimisi lepingu üle otsustati alustada 2009. aasta mais, ELi poolelt juhtis neid Euroopa Komisjon. Kõnelused lõpetati 2014. aasta augustis.
Miks pisike Valloonia tõmbas pidurit?
Möödunud nädalal toimus Brüsselis ELi liikmesriikide valitsusjuhtide ja riigipeade kohtumine, kus loodeti leppe heakskiitmist. ELi tippkohtumise eel jõudis Kanada kokkuleppele ka Rumeenia ja Bulgaariaga, kes nõudsid lepingu toetamise eest vastutasuks viisavabadust, mida Ottawa neile alates tuleva aasta 1. detsembrist lõpuks ka lubas.
Rohelist tuld lepingule siiski ei näidatud, sest sellele tõmbas pidurit Belgia prantsuskeelne piirkond Valloonia, mis tähendas, et Belgia keskvalitsus ei saanud lepingut ülemkogul toetada.
Nimelt on Belgia föderaalriik, kus sellised nn segapädevusega lepingud – nende hulka kuulub ka CETA – tuleb põhiseaduse järgi heaks kiita ka riigi piirkondade ja keelekogukondade poolt. Taolisi põhiseaduslikke parlamente, piirkondi ja keelekogukondi on Belgias kokku seitse. CETA vastu hääletasid neist kahe parlamendid.
Mitmete vaatlejate sõnul tuleks Valloonia vastuseisu põhjuseid otsida just Belgia erinevate regioonide ja keelkondade ning neid esindavate erakondade omavahelistest arveteõiendamisest.
/nginx/o/2016/10/25/6002807t1h7435.jpg)
Valloonia regiooni sotsialistist juht Paul Magnette ütles aga, et ta ei toeta CETAt selle raames loodava investeerimiskohtu (ICS) tõttu. Viimane on ehk kõige rohkem vastuseisu tekitanud punkt lepingus.
Magnette nimetas ICSi erakohtuks, millega rahvusvahelised ettevõtted saavad võimaluse valitsusi kohtusse kaevata, kui neile riigi õigussüsteem ei meeldi. Selle vältimiseks soovib ta lepingu täiendamist õiguslikult siduva lisaga.
Samuti viitas Magnette sellele, et inimõigused ja demokraatia on Euroopas paremini kaitstud kui Kanadas. Ka polnud ta rahul, et lepingu sõlmimisega kiirustatakse ning sellega salatsetakse.
Nüüd püütakse Vallooniat ümber veenda. Homseks on kavandatud ELi ja Kanada tippkohtumine, kuid kui Valloonia vastuseis püsib, võib see ka ära jääda. See tähendaks leppe edasise saatuse osas teadmatust.
Mitte ainult Valloonia
Valloonia pole ainus, kes on leppele vastuseisu avaldanud. Teistes riikides pole lepingut aga veel blokeeritud. Näiteks Austria ja Saksa vasakpoolsetes tekitas samuti muret CETAga kaasnev kohtusüsteem.
Saksa vasakpartei Die Linke pöördus koos toetajatega lepingu vastu ka kohtusse, öeldes, et see on põhiseadusvastane, kuna rikub demokraatia, õigus- ning sotsiaalriigi põhimõtteid. Saksamaa kõrgeim kohus ei rahuldanud aga kriitikute hagi.
/nginx/o/2016/10/26/6004903t1h6578.jpg)
Lepingu vastaste seas on kogu Euroopas nii erakondi, kodanikeühendusi, ametiühinguid, looduskaitsjaid, globaliseerumisvastaseid jt. Paljud neist leiavad, et leping teenib rahvusvaheliste kontsernide, mitte kodanike huve. Nad hoiatavad ka lepinguga kaasneda võiva töötuse, keskkonnakahju, ohtliku GMO-toidu sattumisega toidulauale ja kodanikuõiguste õõnestamise eest.
Paralleelselt CETAga on EL pidanud läbirääkimisi sarnase lepingu sõlmimiseks ka Ameerika Ühendriikidega. CETA kriitikute sõnul on leping Kanadaga vaid eelmänguks veelgi ulatuslikumale transatlantilise kaubanduse ja investeeringute partnerluse lepingu (TTIP) sõlmimisele Ameerika Ühendriikidega. Selle vastaste sõnul kätkeb TTIP veelgi suuremaid ohte.
/nginx/o/2016/10/26/6004919t1hc875.jpg)
Tasub mainida, et isegi kui Valloonia peaks muutma oma seisukohta, siis võib ratifitseerimisprotsessil esile kerkida uusi takistusi. Lepingu lõplik ratifitseerimine eeldab 28-liikmelises ühenduses 38 liikmesriigi ja kohaliku parlamendi heakskiitu. Osades liikmesriikides võidakse ratifitseerimise eel korraldada ka referendum. Nagu näitas Hollandis kevadel toimunud rahvahääletus ELi ja Ukraina assotsiatsioonilepingu üle, võib eurokriitikute kampaania olla edukas.
Vastuseis ka Eestist
Kuigi Eesti valitsus toetab lepingut ning peaminister Taavi Rõivas on tuntud selle üks eestkõneleja oma ELi kolleegide seas, on ka Eestis lepingu vastu sõna võtnud nii ametiühingud kui ka kodanikuühendused.
Lepingu vastu allkirju kogunud Eesti Roheline Liikumise teatel pole nad vabakaubanduse kui sellise, vaid suletud uste taga toimuvate läbirääkimiste vastu, kuhu on kaasatud peamiselt rahvusvaheliste suurettevõtete esindajad. Ka hoiatas liikumine riikide õigussüsteemide haardeulatusest väljas oleva arbitraažikohtu eest.
Ametiühingute Keskliit pöördus aga tänavu sügisel välisminister Jürgen Ligi poole kirjaga. Selles öeldi, et leppe sõnastus kujutab ohtu demokraatiale ja õigusriigi põhimõtetele.
«See (lepingu tekst - toim) sisaldab mitmeid kriitilisi küsimusi, nagu investori ja avaliku sektori vaheliste vaidluste lahendamine ja regulatiivse koostöö reeglid,» põhjendas Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liidu esimees Kalle Liivamägi.
Ka Ametiühingute keskliit asus seisukohale, et seni kuni CETA ei kaitse üldistest huvidest lähtuvaid reguleerimisvõimalusi, tuleks see tagasi lükata.