Tarand ja teised europarlamendi liikmed tahavad lõppu kellakeeramisele
Lisatud ministeeriumi kommentaar!

Pühapäeval tuleb kell 4 öösel kellaosutid ühe tunni võrra tagasi nihutada.

FOTO: Toomas Huik/Postimees

Enam kui 70 liiget Euroopa Parlamendist, teiste seas Eesti eurosaadik Indrek Tarand, soovivad lõppu iga-aastasele lõputuid vaidlusi tekitavale kellakeeramisele.

Seda küsimust on europarlamendis tõstatatud ka varem, kuid enne pole ettepanek nii suurt toetust leidnud. Eesti eurosaadikutest võitleb kellakeeramise vastu Indrek Tarand, kes kirjutas hiljuti ka sellesisulise postituse sotsiaalmeedias. «Viimaks hakkab Euroopa Parlamendis kujunema piisavalt tugev allianss, mis soovib lõpetada kellakruttimise suve- ja talveaja vahel. Peame pöialt!» märkis ta.

«On mitmeid põhjuseid, miks me seda soovime,» selgitas kellakeeramise teema eestvedaja, Soome eurosaadik Heidi Hautala Postimehele. «Algne põhjus kellakeeramiseks - säästa energiat -, ei ole enam argument seoses suurenenud energiatootmise ja uute valguslahendustega.»

Tema sõnul on kronobioloogid ja uneuurijad uuringutes leidnud, et suve- ja talveajale üleminek on vastuolus bioloogilise kellaga, mis omakorda tekitab keskendumisraskusi ja väsimust. Samuti on uuringud näidanud koolilaste õppeedukuse langust sel perioodil, kui kella keeratakse.

«Paljudes valdkondades, nagu näiteks logistika ja transport, toob aga kellakeeramine kaasa halduskoormuse kasvu ja täiendavad kulud. Leitud on isegi, et lehmad ei kohane ja toodavad sel perioodil vähem piima, mis tähendab piimakarja pidajatele väiksemat tulu,» selgitas ta.

Eile pärastlõunal toimunud täiskogu istungi üheks päevakorrapunktiks oligi kellakeeramise arutelu. Mitmed saadikud rääkisid teaduslikele argumentidele tuginedes kellakeeramise kahjulikkusest inimeste, eriti laste ja vanurite tervisele, loomade heaolule ning seostest liiklusõnnetustega. Neid kuulas Euroopa Komisjoni volinik Tibor Navracsics.

«Osutati ka, et algne idee energiasäästust ei ole pädev, kuna toonane energiamajandus põhines söel ja naftal, kuid praegu on meil kehtimas Pariisi kliimaleping,» märkis Tarand peale istungit. 

Samm edasi

Hautala eestvedamisel koostati eelnevalt Euroopa komisjonile kellakeeramise mõjude kohta kirjalik arupärimine, millele andis oma allkirja üle 70 europarlamendi liikme. Muu seas soovitakse vastuseid mõjude kohta transpordile, majandusele ja tervisele.

Arupärimine esitati Euroopa Komisjoni transpordivolinikule Violeta Bulcile, kes on juba tellinud uuringu kellakeeramine mõjudest. Seejärel peaks valmima analüüs, kuid kindlasti mitte enne järgmist aastat. Seega kiireid ja otsustavaid läbimurdeid oodata ei ole.

Nii Tarand kui ka Hautala sooviks, et asjad liiguksid võimalikult kiiresti, kuid seniseid arenguid peavad nad siiski positiivseks. «Asja on arutatud ka varem, kuid päris tegudeni ei ole veel jõutud. Praegu väike lootus on,» märkis Tarand.

Võrreldes möödunud aastaga on tema sõnul sammuke edasi astutud, kui pidada silmas toetajate kasvu ja et varem pigem tõrksaks jäänud komisjon on neid rohkem kuulda võtnud. Tarand arvas, et ilmselt kasvab toetajate arv veelgi.

Hautala aga usub, et kui komisjon küsimusega tõsiselt tegelema hakkab, siis võib lõpuks ka suur muudatus aset leida. Initsiatiiv sobib tema sõnul ka hästi komisjoni eesmärgiga vähendada ebavajalikke õigusakte. 

«Vajame lihtsalt uut direktiivi, et kellakeeramine ei oleks Euroopa Liidus enam kohustuslik,» nentis Hautala.

Ta kinnitas, et nii tema kui ka teised pooldajad töötavad aktiivselt ja järjekindlalt selle nimel, et kellakeeramisele tuleks kord lõpp. «Uuringud näitavad, et paljudes Euroopa Liidu riikides on enamik elanikest kellakeeramise vastu. Me tahame näidata, et me kuulame neid inimesi,» lisas ta.

Eesti läheb üle talveajale

Sel pühapäeval, 30. oktoobril läheb Eesti üle talveajale ning kell 4 öösel tuleb kellaosutid ühe tunni võrra tagasi nihutada. Kella keeramisega ja talveajale üleminekuga jõuab Eesti tagasi vööndiaega. Suveaeg algab taas märtsikuu viimasel pühapäeval kell 3 ning siis nihutatakse kellaosutid ühe tunni võrra edasi.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kommentaar kellakeeramise asjus

Kuna Euroopa Liidu siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kõigi liikmesriikide jaoks ühine kuupäev ja kellaaeg suve- ja talveaja alguse ja lõpu kohta, siis Eesti iseseisvalt kella keeramise üle otsustada ei saaks. Kellakeeramise eesmärk on «päikesetõusu nihutada» ehk valge aja nihutamine ajale, mil enamus inimesi on aktiivsed. Aastatel 2000-2001, mil Eestis ei keeratud kella, ei tulnud välja olulisi majanduslikke mõjusid, mida võiks kellakeeramise poolt või vastuargumendina välja tuua. Küll aga rõhutati mitmel juhul, et oluline on käia n-ö ühte jalga naaberriikidega, et vältida segadusi transpordis ja teistes valdkondades, kus on oluline tegevusi teiste riikidega ühtlustada või kooskõlastada. Seega ei ole näha, et Eesti oleks lähiajal kellakeeramisest loobumas.

Kellakeeramise vastu on Eestiski palju sõna võetud. Bioloog Urmas Tartes on Postimehele rääkinud, et tema jaoks tähendab kellakeeramine nädalast töövõime olulist langust ja seda nii kevadel kui sügisel, kuid kevadine kellakeeramine on veel kõikse hullem. Nii nagu paljud inimeste füsioloogiat tundvad eksperdid, leiab ka Tartes, et kaks korda aastas kellakeeramine tekitab asjatut stressi nii inimestele kui ka loomadele.

Organismi bioloogiline kell käib samas rütmis oma elukoha valguse ja pimeduse vaheldumisega ning probleeme tekitab juba tunniajane ajanihe. Organismi siserütmide ja väliste tegurite pealesurutud faasinihe põhjustab loidust päeval ja unetust öösel.

Uuringutega on kindlaks tehtud, et 90 protsenti elanikkonnast on kella keeramise suhtes tundlikud. Kellakeeramise vastu aktiivselt sõna võtnud füsioloog Selma Teesalu on pidanud alati rumaluseks inimesi kaks korda aastas pealesurutud viisil ajast aega loksutada. Eriti mõjutavat see lapsi, kes muutuvad jonnakateks ja kellel ei tule und.

Saksamaal sada aastat tagasi esimest korda kehtestatud suveaega põhjendati toona ja on ka hiljem põhjendatud elektrienergia kokkuhoiuga. Eestis mindi esimest korda suveajale 14. juulil 1917, hiljem veel mõlema Saksa okupatsiooni ajal ja siis üle hulga aja 1. aprillil 1981. Aastatel 1989–1996 ja 2000–2001 Eestis suveaega ei kasutatud.

Euroopas ei keera peale Venemaa (loobus aastal 2011 - toim) kella ka Island ja Valgevene. Ameerika Ühendriikides ja Kanadas on osariike ja piirkondi, mis ei kasuta suveaega või kus elavad inimesed ignoreerivad kaks korda aastas käivat kellaaja muutmist.

Tagasi üles