NATO peab vastama Venemaa sõjalise võimsuse märgatavale suurendamisele, mis on toimunud juba mõnda aega, ütles alliansi peasekretär Jens Stoltenberg neljapäeval liikmesriikide kaitseministritele.
Stoltenberg: NATO peab vastama Venemaa sõjalise võimsuse tõusule
27. oktoober 2016, 01:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Venemaa on kolmekordistanud kaitsekulutusi, Venemaa on investeerinud kõvasti kaasaegsesse relvastusse. Nad on viinud läbi ulatuslikke ja etteteatamata õppusi NATO piiride lähedal," ütles Stoltenberg.
"Aga kõige tähtsam on ehk see, et Venemaa on valmis kasutama sõjalist jõudu oma naabrite vastu. Oleme näinud seda Gruusias, Ukrainas Krimmi ebaseadusliku annekteerimisena ja Ida-Ukraina jätkuva destabiliseerimisena."
"Sestap peab NATO vastama, aga me vastame vastutustundlikult ja mõõdukalt," sõnas Stoltenberg ja lisas, et selleks viib allianss Balti riikidesse ja Poola neli pataljoni.
"Oleme suurendanud oma vägede valmisolekut, aga see, mida me teeme on kaitseiseloomuga ja proportsionaalne, ning me püüdleme konstruktiivsemate ja koostööaltimate suhete poole Venemaaga."
"NATO ja minu jaoks ei ole vastuolu tugeva kaitse, esiletükkivamale Venemaale ettearvatava ja kindla vastuse andmise ning jätkuva töö vahel dialoogi ning deeskalatsiooni, parema koostöö ja konstruktiivsemate suhete nimel Venemaaga," ütles NATO peasekretär.
NATO otsustas juulis Varssavi tippkohtumisel saata Baltimaadesse ja Poola liitlasvägede pataljonid. Eestisse saabuvat pataljoni hakkab juhtima Suurbritannia, Lätti saadetavat üksust Kanada, Leetu paigutatavat pataljoni Saksamaa ja Poola saadetavat üksust USA.
Stoltenbergi täpsustuse kohaselt panustavad Läti kaitsega tegelema hakkava Kanada pataljoni toetamisse Poola, Albaania, Itaalia ja Sloveenia.
Leedus paiknema hakkavat Saksamaa pataljoni toetavad Belgia, Horvaatia, Prantsusmaa, Luksemburg, Holland ja Norra.
Taani ja Prantsusmaa toetavad Suurbritannia üksust Eestis.
Rumeenia ja Suurbritannia panustavad USA juhitud pataljoni Poolas.
"See saadab selge sõnumi, mida ei saa valesti mõista - NATO seisab ühtsena. Iga rünnak ühe liitlase vastu on rünnak meie kõigi vastu," ütles Stoltenberg.
Ühendkuningriigi kaitseminister Michael Fallon ütles ajalehele Wall Street Journal antud usutluses, et Ühendkuningriik paigutab Eestisse 800 sõjaväelasest koosneva üksuse, mille relvastuses on tankid Challenger 2, jalaväe lahingumasinad Warrior ning taktikalised droonid.
Kaitseministri sõnul suundub üksus Eestisse tuleva aasta kevadel ning brittidega ühinevad Prantsusmaa ja Taani sõjaväelased.
Järgmise aastal Leetu paigutatava NATO rahvusvahelise pataljoni relvastuses on tankid ja jalaväe lahingumasinad, ütles kaitseminister Juozas Olekas kolmapäeval.
"Sakslased toovad kaasa jalaväe lahingmasinad ja tankid," ütles Olekas Brüsselis pärast NATO kaitseministrite kohtumist.
Saksamaa juhitav pataljon saabub Leetu järgmise aasta alguses.
Olekas kinnitas, et sakslased võtavad kaasa tankid Leopard 2, kuid ei avaldanud ülejäänud relvastuse üksikasju. Leetu saabuvas pataljonis on 1000-1200 sõdurit, lisaks sakslastele panustavad ka Beneluxi riigid ning Norra, Horvaatia ja Prantsusmaa.