/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/10/27/6006923t1h86ee.jpg)
USA president Barack Obama ja Türgi president Recep Tayyip Erdoğan vestlesid kolmapäeval telefoni teel koostöö tõhustamisest sunniitliku äärmusrühmituse Islamiriik (IS) vastu, teatas Valge Maja.
Obama ja Erdoğan rääkisid koostööst islamistide vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühtlasi oli kõne all Türgi osalemine islamistide vastases operatsioonis Iraagis ja selle edasine kulgemine.
Valge Maja andmetel tervitas Obama Türgi ja Iraagi võimude dialoogi, millega üritatakse leida Türgi armeele sobiv viis osaleda pühasõdalaste vastases koalitsioonis.
Mõlema riigi liidrid väljendasid ühtlasi jõulist toetust Iraagi enesemääramisõigusele ja territoriaalsele terviklikkusele.
USA ja Türgi vahel on Iraagis ja Süürias toimuvaga seoses siiski märkimisväärseid erimeelsusi.
Süüria kurdi väed tõrjusid sel suvel äärmusrühmituse Islamiriik (IS) võitlejad Manbijist välja, kuid Türgi peab kurdi rühmitust terroriorganisatsiooniks, millel on sidemed Türgi keelatud kurdi mässajatega ja nõuab selle võitlejate lahkumist positsioonidele Eufrati jõest idas.
Türgi sõjavägi, mis aitab Süüria opositsioonijõududel IS-i piirialadelt välja tõrjuda, on rünnanud ka Süüria kurdi võitlejaid.
USA toetab Süüria kurdi võitlejaid kui tõhusaimat rühmitust võitluses IS-iga.
"Ma olen meie Ameerika sõpradele öelnud, et võitluseks Daeshiga (IS-iga) ei ole meil neid vaja," ütles aga Erdoğan kolmapäeval.
Riikide suhteid on pärssinud ka islamivaimulik Fethullah Gülen.
Türgi justiitsminister Bekir Bozdağ kutsus teisipäeval Washingtoni andma välja juulikuise riigipöörde väidetavat korraldajat Güleni, et vältida kahepoolsete suhete kahjustamist.
Türgi nõuab USA-lt Pennsylvanias elava islamivaimuliku väljaandmist. Ankara süüdistab Güleni mässuliste sõjaväelaste rühmituse 15. juuli nurjunud riigipöörde korraldamises. Gülen on süüdistused tagasi lükanud.
"Kui Güleni välja ei anta ja protsessiga venitatakse, on sel negatiivsed tagajärjed Ameerika ja Türgi suhetele," ütles Bozdağ.