Süüria sõda mõjutab mitmeid põlvkondi, tekitades sügavad psüühilised haavad

Isa ja poeg Aleppos Foto: SCANPIX

Soome Tampere ülikooli sotsiaalpsühhiaatri Sami Pirkola sõnul kogevad süürlased pikaajalist sõjatingimustes elamist ja sõjaõudusi, mis jätavad jäle nii nende kehale kui psüühikasse.

Pirkola arvates on Aleppos toimuv selline, mida ei peaks mitte keegi kogema, sest tegemist on regulaarse tsiviilelanikkonna hävitamisega, edastab iltasanomat.fi.

«Sõjaolukorras peab inimene taluma selliseid asju, mis on üle igasuguse talumispiiri. Süürias toimuv jätab jälje mitmele põlvkonnale, tegemist on akuutsete traumadega, mille mõju on pikaajaline ja mitmetahuline,» selgitas Pirkola.

Psühhiaater Jukka Kärkkäineni teatel ketravad traumaatilisi kogemusi läbi elanud neid ikka ja jälle oma peas, kas siis süüdistades ennast või otsides süüdlast.

«Kui ei leita viisi, kuidas traumaatilisest kogemusest üle saada või mõttelõng oma peas katkestada, siis jäädaksegi sellesse lõksu, võivad tekkida mitmed häired, mis võivad viia psüühiliste haigusteni,» selgitas psühhiaater.

Kriisiolukorra järgselt tekib posttraumaatiline stress, mille jooksul võib esile tulla mitmeid häireid, ollakse pidevalt pinges, tekib depressioon, unetus ja valud. Väga keerulistel juhtumitel toimub reaalsest maailmast eraldumine, millega kaasnevad hallutsinatsioonid.

Heategevusorganisatsiooni Päästke lapsed juhtivarsti Kirsi Kettuneni arvates on eriti ohus Aleppo lapsed, sest lapsena kogetud stress ja sõjaõudused jätavad märgi kogu eluks.

«Igal inimesel on taluvuspiir, millest üle minnes toimub «plahvatus». Täiskasvanud oskavad seda olukorda ära tunda ja leida vahendeid, kuidas end kaitsta ja ravida, kuid lapsed seda ei oska. Selle tõttu on nad haavatavad, areneva lapse psüühika saab kahjustuse, mida hiljem on raske ravida,» selgitas arst.

Lapsed on sõltuvad nende ümber oelvatest täiskasvanutest ja sellest, kuidas täiskasvanud neid kaitsevad ja aitavad traumast üle saada.

«Lapse vaimse tervise taastumist mõjutavad geenid, lapse ja pere olukord enne sõda ja see, kuidas täiskasvanud pereliikmed lapsega pärast sõda tegelevad,» lisas soomlanna.

Sotsiaalpsühhiaatri Sami Pirkola sõnul on Aleppos toimuv selline, et sellest jääb jälg kõigile neile, kes õuduse sees on. Kuna rünnakud ja pinges elamine on igapäevane, siis paljudes süürlastes on sõjastress kuhjunud ja nad ei pruugi kunagi sellest taastuda.

«Iraagi sõja tõttu kannatanute seas on palju neid, kellel on psüühilised häired, mida tuleb ravida aastaid. Need inimesed vajavad toetust, et neid integreerida uuesti tavaellu, kuid on neid, kellele julmused ja tapmised on jätnud nii sügava psüühilise jälje, et nad ei suuda seda teha,» teatas psühhiaater.  

Sõja ajal kogetu on paljude ühine tragöödia, sest sõjatingimustes elab mitme põlvkonna esindajaid ja sõjakogemus kandub käitumismustrina põlvest põlve.

Psühhiaatrite arvates on Aleppos toimuv võrreldav Teise maailmasõjaga ja sellele järgnenud ajaga, mil sõda kogenutel ja sõjas käinutel oli palju psüühilisi häireid.

«Pärast Teist maailmasõda hakati tegelema sõdurite stressihäiretega, kuna paljud sõdurid ei suutnud tavaellu naasta, neist said alkoholikud, narkomaanid ja kodutud. See mõjutab pereliikmeid ja jätab jälje ka tulevastele põlvkondadele, Aleppos on samasugune olukord,» nentisid soomlased.

Pirkola sõnul suudavad vaid vaimselt väga tugevad sõjakannatustest mööda vaadata ja hiljem tavalist elu edasi elada.

«On neid, kes peavad sõjaraskustes ellujäämist ja kannatustest möödavaatamist, mitte nendele pidevalt mõtlemist, tugevuseks. On neid, kes väljuvad julmusest hoopis teise, vaimselt ja füüsiliselt tugevama inimesena,» lisas soomlane

Pärast traumasid on tähtis stabiilne elu ja igapäevatoimetustega tegelemine, sest see kaitseb vaimset tervist.

Suur osa süürlasi on põgeniku staatuses, neil võivad võõras kohas elades ja sinna mitte sobitudes tekkida psühooloogilised probleemid.

Soome ekspertide sõnul nad loodavad, et Süüria sõda lõpeb ning süürlased saavad tavaelu juurde naasta, kuid kindlasti vajavad nad selleks välist abi.