Galerii: viis Nõukogude Liidu salaobjekti

Semipalatinski tuumapolügoon Foto: Internet

Venekeelne portaal ofigenno.com tõi välja viis Nõukogude Liidu rangelt salastatud objekti, millest avalikkus sai üksikasjalikult teada alles siis, kui impeerium oli lakanud olemast.

1. Duga radarijaamad

   

   Duga (дуга - eesti keeles kaar) radarid olid osa eelhoiatussüsteemist mandritevaheliste ballistiliste rakettide vastu. Üle Nõukogude Liidu oli neid ainult kolm tükki: Komsomolskis Amuuri ääres Siberis, Mõkolajivis Ukraina lõunaosas ja Prõpjatis Tšornobõli lähedal.
   

   Pikka aega olid mainitud objektid saladuskattega ümbritsetud. Levisid lausa kuulujutud, et seal tegeletakse psühhotrooniliste relvade uuringutega. Tegelikult oli nendega võimalik teha vaenlase väljalastud raketi asukoht kindlaks ja seda juba 3000 kilomeetri kaugusel. Muide, kui radarisüsteem oli käivitatud, häiris see lühilaineid terves maailmas.
    

2. Balaklava allveelaevabaas

   

   Tavrose mäes asuvasse maa-alusesse baasi mahub kuni seitse aatomiallveelaeva. Rajatis peab vastu 100 kilotonnise võimsusega tuumaplahvatusele. Tuumarünnaku ohu korral oleks seal peavarju leidnud umbes 3000 inimest.
   

   Baas oli rangelt salastatud nõukogude ajal. Kui seda ehitati, siis pinnas eemaldati ainult öösiti ja see visati otse merre. Kõik, kes töötasid ehitusobjektil, kirjutasid alla dokumendile riikliku tähtsusega saladuse hoidmise kohta. Asutus suleti 1993. aastal. Täna arutatakse Venemaal baasi taastamist. (2014. aastal hõivas Venemaa ebaseaduslikult Ukrainale kuuluva Krimmi - toim)
    

3. Prootonikiirendi

   

   Rajatis asub Moskva oblastis Protvino linnas, kus tegutseb tuumafüüsika uurimiskeskus. Ehitustöödega alustati juba 1983. aastal. Kiirenditoru on 21 kilomeetrit pikk ja see asub 20-60 meetri sügavusel allpool maapinda. Tunneli diameeter on aukartust äratavalt viis meetrit.

   

   

   Prootonikiirendi ehitustööd külmutati 1994. aastal rahaliste vahendite puudumise tõttu. Täna on see konserveeritud seisus: tagatakse vajalik sisetemperatuur, ventilatsioon ja valgustus.

4. Neft Daşları ehk Neftjanõje Kamni ehk Nafta Kivid

   

   Nii kutsutakse Aserbaidžaani pealinna Bakuu lähistele Kaspia merre metallestakaadidele rajatud naftatootjate asulat. See püstitati juba 1949. aastal. Kõik eluks vajalik on seal olemas.
   

   

   Kuni tänaseni elab seal 2000 elanikku, enamik neist on naftatöölised. Muide, omapärase asula tänavate pikkus on kokku 350 kilomeetrit.

5. Semipalatinski tuumapolügoon

   

   Omal ajal Nõukogude Liidu suurim tuumaprogrammi katsepolügoon asub Kasahstanis. See asub 150 kilomeetrit Semej linnast lääne pool. Asula kandis kuni 2007. aastani nimetust Semipalatinsk.
   

   Fotod: ofigenno.com

   Esimene tuumakatsetus toimus 1949. aastal. Plahvatuse võimsus oli siis 30 kilotonni. Sellest ajast saadik on tehtud 473 katsetust, millest 354 maa all. Tuumakatsetused on tekitanud linnale tõsiseid keskkonna- ja terviseprobleeme.