Iraaklase tunnistus: Saddam Husseinil polnud massihävitusrelva

USA endine välisminister Colin Powell Foto: SCANPIX

Iraaklasest ülejooksik, kes veenis Valget Maja, et Iraagil on salajaste keemiarelvade programm, tunnistas esmakordselt, et ta valetas ning oli hiljem šokeeritud, et seda valet kasutati ettekäändena sõja alustamiseks.

Rafid Ahmed Alwan al-Janabi, kelle varjunimi oli luureteenistustes Curveball, tunnistas The Guardianile, et mõtles lood massihävitusrelvadest ja salajastest tehastest välja, lootuses, et see aitab kukutada Saddam Husseini režiimi, mille eest ta 1995. aastal välismaale põgenes.

«Võib-olla oli mul õigus, kuid võib-olla ka mitte,» sõnas ta. «Nad andsid mulle selle võimaluse. Mul oli võimalus mõelda välja midagi režiimi kukutamiseks. Mina ja mu pojad oleme uhked selle üle ja oleme uhked, et olime põhjus, mis viis Iraagi demokraatia veerele.»

Colin Powelli kaheksa aastat tagasi ÜROle esitatud kõne põhines seega Curveballi valedel.

CIA Euroopa osa juht Tyler Drumheller leidis, et tõe ilmsikstulek on hea uudis. «Arvan, et leidub ikka veel inimesi, kes mõtlesid, et selle vale taga on midagi. Praegugi veel,» sõnas ta.

Kõik sai alguse sellest, et Curveball oli Bagdadis õppinud keemiainsener. Saksa luureteenistus esitas talle kontrollküsimusi ning Curveball sõnas, et iga insener võinuks neile küsimustele raskuseta õigesti vastata.

Tema valed tulid päevavalgele esimest korda 2000nda aasta keskpaigas, kui Saksa luureteenistus käis ilmselt Dubais tema endise ülemusega, Iraagi sõjaväetööstuse komisjoni juhi Bassil Latifiga rääkimas.

2002. aasta mais võeti Curveballiiga uuesti ühendust ning öeldi, et kui ta koostööd ei tee, ei pääse tema rase marokolannast tüdruksõber Saksamaale. Seejärel pidi mees tuvastama isikuid ja rääkima erinevatest paikadest. Keemiarelvade kohta küsiti talt uuesti alles kuu aega enne Powelli kõnet.

Curveball oli vihane, kui selgus, et sakslased olid info edasi andnud. Kokkuleppe kohaselt pidi info jääma vaid Saksa luureteenistuse käsutusse.

Seepeale pandi Curveball 90 päevaks kinni.

Tagantjärgi ütleb ta, et on oma teoga rahul.

«Kui kuulen, et keegi, mitte vaid Iraagi sõjas, on tapetud, siis olen väga kurb. Kuid andke mulle mingi teine lahendus. Kas suudate mulle pakkuda teist lahendust?» küsis ta. «Uskuge mind, mingit teist teed Iraagile vabaduse toomiseks polnud. Polnud teisi võimalusi.»