Rasmussen: NATO idaserv võib vajada veel lisajulgestust

Avadiskussioonis osalesid kaitseminister Hannes Hanso, tema Kanada kolleeg Harjit Sajjan, Läti endine president Vaira Vīķe-Freiberga ja NATO eelmine peasekretär Anders Fogh Rasmussen.

FOTO: Riia konverents

Ma ei välistaks, kui Venemaa provokatsioonid kasvavad ja NATO peab vastukaaluks sellele ka suurendama oma kohalolekut idapiiril, ütles alliansi eelmine peasekretär Anders Fogh Rasmussen täna Riia konverentsi avadiskussioonis «NATO 360 kraadi ja 24/7 – kuidas seda pakkuda?».

«Ma ei välistaks, et ühel hetkel võib meil olla vaja NATO püsibaase idas, et me saaksime kiirelt tegutseda, kui keegi peaks NATO liitlast ründama,» sõnas Rasmussen.

«Teiseks, NATO riigid peavad tõstma oma kaitsekulutusi,» jätkas Rasmussen. Tema sõnul on positiivne see, et alliansi Euroopa liitlasel kulutavad tänavu kaitsele juba märksa rohkem kui mullu.

Kolmandaks märkis NATO eelmine peasekretär, et tema korduvad kogemused Venemaa presidendi Vladimir Putiniga näitavad, et idanaabrit aitab konstruktiivse suhtluse juurde tuua nendega kindla joone hoidmine. Selles valguses tuleks Venemaale nüüd kehtestada Süürias korda saadetu eest lisasanktsioonid, leidis Rasmussen.

Hanso sõnul ei näe ta, et Venemaalt tulevad pilved ja halb ilm niipea kaoksid.

Temaga samal arutelul osalenud kaitseminister Hannes Hanso meenutas oma hommikust sõitu Tallinnast Riiga läbi tugeva vihma. «On hea, et NATO on iga ilma organisatsioon. Töötab nii hea kui halva ilmaga,» kiitis ta.

Hanso sõnul ei näe ta, et Venemaalt tulevad pilved ja halb ilm niipea kaoksid. Sestap oli ka tema nõus Rasmusseni oletusega, et suvel NATO Varssavi tippkohtumisel paika pandud lisameetmed alliansi idaserva turvamiseks ei pruugi jääda sugugi viimasteks. Lisaks peagi Baltimaadesse ja Poolasse saabuvatele jalaväepataljonidele võib tema sõnul vaja olla täiendusi näiteks merel ja õhus.

«Varssavi otsused ei pruugi olla tee lõpp,» nentis Hanso.

Tagasi üles