Endine Moskva korrespondent: Venemaa käitub tegelikult täiesti ratsionaalselt

Riia konverentsi Venemaa- teemaline paneel. Foto: flickr.com

Stabiilne, stagneerunud ja ohtlik- nii võttis tänapäevase Venemaa olemuse Riia konverentsi teisel päeval kokku Rootsi majandusteadlane Anders Åslund. 

Åslund sõnas konverentsi Venemaa- teemalisel arutelul, et Venemaa finantsvarud on täna suuremad kui need kunagi varem on olnud ja see annab Kremlinile juurde väga palju enesekindlust. Stabiilsus on olnud majandusteadlase arvates kaVenemaa president Vladimir Putini üks prioriteetidest. «Millest ta ei hooli on tema rahvastik- nende heaolu, elatustase, tervishoid ja muu on väga halvas olukorras. Arendatakse sõjalist võimekust ja sinna investeeritakse tohutult. Kui sul ei ole leiba, vajad sa tsirkust- Krimm, Donbass, Gruusia- väikeseid sõjalisi võite, sest suurteks tegudeks ei ole Venemaal võimekust,» sõnas ta.

«Venemaa liigub kaasaegse fašistliku riigi suunas. Arvan, et järgnevate aastate jooksul näeme seal jätkuvat majanduslangust- mitte suurt aga stabiilset langust. 2019. aastani piisab riigi reservidest rohkem kui küll - siis toimuvad valimised. Kui majanduses midagi toimub siis 2020date alguses, siis on Putin tagasi võimul,» nõustus Åslundiga Moskva ülikooli majandusteadlane Vladislav Inozemtsev.

Venemaa välispoliitikast rääkides nentis Inozemtsev, et Putin muutub rahvusvaheliselt aina agressiivsemaks ja enda mitte ainult enda tõekspidamiste tõttu. «Ka avalikkus Venemaal usub, et kogu lääs on nende vastu,» ütles Inozemtsev, lisades, et üldsuse arvates on ründav hoiak lääne suhtes täiesti õige.

Inozemtsev sõnas, et 2014. aasta Ida-Ukraina sündmuste järgselt Kremlile kehtestatud sanktsioonid loodi sellisel viisil, et need tegelikkuses Venemaa ja Euroopa poliitilisi suhteid väga ei haavanud. «Nii nagu need praegu on, ei muuda nad Putini suhtumises mitte midagi. Nad peaksid olema palju karmimad selleks, et teda kuidagi kõigutada,» arvas ta.

Venemaa uue sisepoliitilise arenguna toodi välja, et miljonitel kodanikel on keelatud nüüd riigist lahkuda. «See näitab, et Venemaa üritab taas oma eliiti venestada. Neil on palutud ka oma vanemad ja lapsed tagasi riiki tuua,» sõnas Åslund.

 «Miks peaks Venemaad huvitama demokraatia, kui kogu nende riigi poliitika põhineb seadusetusel. Nad käituvad tegelikult täiesti ratsionaalselt,» võttis teema kokku arutelu juht, endine Financial Timesi ajakirjanik David Satter.