Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875352t1h3032.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/01/03/15059933t1h4859.jpg)
/nginx/o/2016/11/07/6047361t1h1860.jpg)
Ameerika söekaevanduse südameks olevas Lääne-Virginia osariigis on palju inimesi, kes peavad söetööstuse allakäigu eest vastutavaks USA praegust riigipead Barack Obamat, sest tema kaheksa-aastase ametiaja vältel on üle kogu riigi töö kaotanud kümned tuhanded söekaevurid.
Nüüd on vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump lubanud söetööstuse taas jalgele aidata. Kohalikule kogukonnale mõjub see kahtlemata peibutavalt. Kuid tegelikkuses ei saa isegi Trump neile abiks olla – olenemata sellest, kas ta suudaks keskkonnakaitsenõuete leevendamise läbi suruda või mitte, ei tule söetööstuse kunagised hiilgeajad tagasi juba ainuüksi vahepeal edasi arenenud tehnoloogia ja turujõudude muutumise tõttu. Kivisöe soosijad peavad süüdlaseks võimude nõutud saastekvoote, maagaasi pealetungi ning Hiina huvi vaibumist.
Kuigi Lääne-Virginia puhul on tegemist ühemõtteliselt vabariiklasi toetava piirkonnaga, jääb praeguste valimiste puhul sellest väheks ning mitmetes kajastustes on piirkond saanud külge kõlavad tiitlid nagu «Trumpi-maa», «koht, kuhu [demokraatide presidendikandidaadil Hillary ] Clintonil pole asja» ning muidugi kaevurite ja kivisöega seotud lugematuid epiteete.
Kaevurid on kistud ka praegusesse presidendikampaaniasse kui Trumpi toetajate musternäidised – valged elujõulised mehed, kel haridusest vajaka. USA endine riigipea Bill Clinton nimetas siinseid valijaid sügise algul toimunud esinemisel söeinimesteks, kes süüdistaksid presidenti selleski, kui päike hommikul ei tõuse.
«Söetööstus on siin praegu tõesti kehvas seisus, sest söekasutust piiratakse ning teised energiaallikad muutuvad üha tähtsamaks,» sõnab Postimehele Marioni maakonnas Manningtoni linnas elav Jack Rinehart – mees, kes oma 65 eluaastast on veetnud mitukümmend aastat maa all.
«Osariigis jätkub söevarusid tegelikult 300 aastaks ning nüüd on vaja poliitikuid, kes suudaksid siin puhtama tehnoloogia kohale tuua,» selgitab Rinehart. Lääne-Virginia ülikooli majandusteadlaste hinnangul võib sel aastal söetootmine langeda sellisele tasemele, mida pole nähtud juba 1970. aastate lõpust saadik. Ka on viimase viie aasta jooksul kadunud siit rohkem kui 35 protsenti söetööstusega seotud töökohtadest ning ametliku prognoosi järgi kahaneb sektor järgmiseks aastaks veelgi.
Ka Rinehart räägib, et viimase kümne aasta jooksul on piirkonnas mitu kaevandust pankroti välja kuulutanud. «Süsteem on selline, et kuulutatakse välja pankrot, tegevdirektoritele makstakse aga palka edasi ja neil säilib ka tervisekindlustus. See levib nagu doominoefekt,» selgitab Rinehart.
«Kaevurid võivad aga tervishoiuhüvitistest ja pensionist suu puhtaks pühkida. Mõned mehed on rühmanud kaevanduses 45 aastat oma elust. See on karm valik, kui oled seal mõne tervisehäda külge saanud ja pead otsustama, kas osta süüa või maksta tervisekindlustust, sest mõlemast korraga jõud üle ei käi,» selgitab Rinehart.
Suured kaevandused sulgevad uksi nii Lääne-Virginias kui ka näiteks naaberosariikides Ohios ja Pennsylvanias. Kaevandusest sõltuvatele linnadele tähendab see sisuliselt surmaotsust. Kaevurite palgad ei ole üldiselt madalama elustandardiga osariigis, kus teeääred on tihti prügi täis loobitud ning väiksed linnakesed vahelduvad treileriparkidega, üldsegi halvad – aastas võib kätte saada kuni 60 000 dollarit, kuus seega veidi vähem kui Eesti peaminister. «Eriti ränga löögi on saanud osariigi lõunapiirkonnad – sealsed kogukonnad on meeleheitel,» räägib mees.
Marioni maakonnas on praegu kolm töötavat kaevandust, kus mehed käivad tööl nii palju, kui tööd on – vahel kuus päeva nädalas, vahel ühe. Hommikust pruukosti võtavad nad muide kohalikus McDonald’sis.
Lääne-Virginias elab palju perekondi, kus mehed töötavad kaevanduses põlvkondade kaupa. «Kui oled juba kaevuriks saanud, oled seda eluaeg,» sõnab Rinehart. Mees ise õppis alguses juuksuriks, kuid jõudis mõne aja pärast ikkagi Blackswell-2 kaevandusse, kus töötas ka tema isa, kelle saatus oli poja omast mõnevõrra traagilisem.
Rineharti isa kannatas pikalt paljude kaevurite kutsehaiguse ehk kopsutolmustustõve all, mis, nagu Rinehart selgitab, tekitab tunde, nagu nööritaks kõri aeglaselt, aga sihikindlalt üha rohkem kinni. Elu kaotas ta aga hoopis kaevandusõnnetuses. «Üks raskemaid asju, mida ma olen pidanud tegema, oli minna tagasi tööle kaevandusse, kus mu isa oli surma saanud,» tunnistab Rinehart.
Söekaevandustega niivõrd seotud inimese puhul nagu Reinhart tuleb mõnevõrra üllatusena, kui rahulikult ka presidendivalimistesse suhtub. Ta vihjab, et hääletas nii, nagu kõik Lääne-Virginia maakonnas, ehk siis valis Trumpi. «Kui aga Hillary Clinton võidab, võib see meie söetööstusele kas kahjuks või kasuks tulla, nagu Trumpigi puhul – kõik sõltub sellest, kelle nad endale meeskonda võtavad,» selgitab Rinehart.
«Tahan ise sellest kõigest kõrvale hoida, oodata ja vaadata, mis saama hakkab,» lisab ta. Ka ei leia tema maja ette kinnitatud poliitikute plakatite hulgast Trumpi nime, vaid hulga kohalikke võimulepürgijaid. Ühes aspektis on muidu igatpidi mõõdukas mees siiski oma osariigi tõeline esindaja – ühtäkki selgub jutu käigus, et tal on kodus 16 eri relva. Kui küsida, miks neid nii palju vaja on, selgitab ta, et enesekaitseks. Pisike revolver on temaga iga päev ka autos kaasas.
Demokraatide eelvalimised võitis osariigis tegelikult hoopis Bernie Sanders, seega pole Clintonil siit suurt toetust oodata. Küsitlustest selgub, et pea pool Sandersi valijaid võib pöörduda nüüd hoopis Trumpi poole. Vabariiklased hääletavad tema poolt niikuinii. Ka ei kao tulevikuski söetööstus täiesti, sest teised alad vajavad sütt oma protsesside juures.
FAKTIKONTROLL: Kas Trumpi peamised toetajad on valged madala haridustasemega mehed?
Kuigi tundub, et neid on Trumpi soosijate hulgas kõige rohkem – ja nad väljendavad oma eelistust samuti häälekalt –, selgub küsitlusfirmafirma Gallup tehtud suuremahulisest 87 000 intervjueeritavaga uuringust, et nad esindavad vaid umbes 30 protsenti Trumpi valijaid.
Trumpi keskmisel toetajal pole küsitluse järgi teiste ameeriklastega võrreldes väiksemad sissetulekud, ka pole nende seas sagedamini töötuid.
Uuringust kirjutav Washington Post toob veel välja, et inimestest, kellel oli sarnane haridus, kes elasid samas kohas ning kuulusid samasse usugruppi jne, kippusid Trumpi eelistama kõrgema sissetulekuga isikud.