Maailm pöördus New Yorgis tagurpidi

Valimistulemuste selgumise ajal New Yorgis Times Square’il. Foto: Eero Vabamägi

Miski pole enam endine. New Yorgi kesklinnas Times Square’il olid tuhanded inimesed kasvava lootusetustundega tundide kaupa jälginud, kuidas iga järgnev osariikide hääletustulemus aitas vabariiklaste presidendikandidaati Donald Trumpi võidule lähemale ja viis selle tema demokraadist rivaali käeulatusest üha kaugemale.

Kohaliku aja järgi kell 11 õhtul, mil paljud osariigid olid oma andmed esitanud, võis valgusreklaamide tulemöllu helenduses näha inimeste nägudelt peegeldumas erinevaid emotsioone: uskumatus, pahameel ja kõige enam veel lootuskilluke – järsku on see kõik ainult halb uni, alguse ebaedu ja varsti hakkab ka Clintoni nime taga olev arv Trumpile järele jõudma. Viha sellise otsuse teinud kaasmaalaste vastu oli kammitsetud, kõlasid vaid sporaadilised hõiked, kui järjekordne piirkond oma valikut demonstreeris: «Kuradi Kentucky! Kuradi Kesk-Lääs!»

Kaks vanemat naist, üks valge- ja teine mustanahaline, toetasid teineteist käsivarrest ja vaatasid pingsalt ekraanidele. «Ma ei saa enam millestki aru,» tunnistas üks. «Mina ka mitte. See on Ameerika, mida ma ei tunne,» ütles teine.

Ja näha oli, et nad tõesti ei mõistnud, mis täpselt toimus, mõistus tõrkus olukorraga leppimast: kuidas on see võimalik, et kokkuvõttes ikkagi pigem üksnes talutava ja – veel olulisem – ajutise veidrusena võetud Trump tüürib nüüd sihikindlalt tuumanupu poole?

Viimane tund enne seda, kui telekanalid ettevaatlikus sõnastuses Trumpi võitu hakkasid kuulutama, oli kohaletulnuid juba raske jälgida, sest tunda oli nende kollektiivse ahastuse kasvu. Ka muutusid hüüded kibedamaks – «Tere tulemast keskaega!», «Käige perse, idioodid!», «Kuradi maakad!». Paljud lihtsalt vaikisid, oskamata midagi öelda. Ühtäkki mõjusid ekraanidelt jooksvad lõbusad muusikalireklaamid ja baariuste vahelt paiskuv reibas tümakas eriti võõristust tekitavana.

Isegi siis, kui Trumpi pealejäämist oli juba raske ignoreerida, oli Times Square’il viibinutel ikka sama keeruline sellega leppida. «Ootame kümme minutit veel, järsku läheb olukord ikkagi paremaks. Ma ei usu, et Trump tõesti võidab,» sõnas Vinay Yam, silmad ekraanile naelutatud.

Siis ei olnud enam midagi oodata. Trump võitis. Clinton kaotas. Pisarad. Ahastus. Viha. Korduvalt kõlavad ähvardused Ameerikast ära kolida, valimistulemuse vastu protesti avaldada või otsida üles need, kes on süüdi. Tulemus oligi Times Square’il viibinud inimeste jaoks seda hämmastavam, et nad olid enda arvates tulnud demokraatide kandidaadi Clintoni võidupeole, kuid sattusid korraga hoopis uude reaalsusesse, millega neil mingit varasemat kokkupuudet ei ole olnud.

Tasapisi ilmus väljakule ka inimesi, keda enne eilset New Yorgi tänavatel kordagi märgata ei olnud – punaseid «Make America Great Again» nokatseid kandvad Trumpi toetajad. Üldiselt kõndisid nad üksinda, aga täis võitjate enesekindlust ja ehk ka mõningast soovi kaotajatemassile seda nina alla hõõruda. Kiiresti puhkesid inetud sõnasõjad, mis ei teinud au kummalegi poolele, sest pettumus ühelt poolt ja üleolevus teiselt poolt ei moodusta meeldivat komplekti.

Hiltoni hotell, kus Trump oma võidupidu pidas, asub Times Square’ist vaid kiviviske kaugusel ning ühtäkki hakkas aina tihedamalt tänavapilti ilmuma teisigi punaste nokatsitega mehi ja Trumpi plakateid kandvaid peaaegu eranditult kas joovastuses või lihtsalt purjus lärmakaid naisi.

«Trump võitis, kuna paljud ameeriklased toetasid teda. On tõsiasi, et praeguseni ei räägitud sellest avalikult ega näidatud seda eriti välja,» sõnas hotelli juures olnud Travis Wittmeyer, kes oli tulnud koos abikaasa Kaileyga Trumpi võitu tähistama.

Kummastav oli näha, kuidas ajakirjanikud punamütse järjest rajalt maha võtsid, ja siis sai kuulda, kuidas värske lisakinnituse saanud Trumpi toetajad võtsid koos meediaga läbi Trumpi lubadusi, analüüsides asjaliku tooniga ka tema kõige jaburamaid ideid, nagu puhas kivisüsi (clean coal) ning Mehhiko piirile ehitatav müür. Ja paistab, et presidendiks valimine õigustas nende jaoks lõplikult selliste arvamuste avaldamist, nagu näiteks «peavoolumeedia valetab!» ja «Hillary peaks vangi minema!».

Nii nagu Trump muutis seda, milline näeb välja presidendikampaania, nihutasid nüüd peatse riigipea elukoha Trump Toweri ette kogunenud poolehoidjad omakorda piiri kaugemale. «CNNi libu kaotas, CNNi libu kaotas!» karjusid nad. «Nüüd näeme, kuidas CNNi libu kinni pannakse!»

Hoone ees sillutisel oli purunenud muna, millega Trumpi-vastased olid varem pilvelõhkujat kostitanud. Aga eile oli vist küll esimene kord ajaloos, kus lõpuks Ameerika Ühendriikide presidendiks valitud mees võeti oma kodulinnas vastu «Boo!»-hüüete saatel. Üks on kindel – Trumpi presidendiks valimisega Ameerika ühiskond ühtsemaks ei muutunud.