«Võtke mind lihtsalt kaissu», «Trump, jäta paneelid katusele!» – teadusmaailma reaktsioonid Trumpi võidule

Riin Aljas
, teadustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Ted S. Warren/AP

Teadlased muretsevad enim selle üle, et Trumpi võit toob teadusraha vähenemise. Samas on Trumpil toetajaid ka teadlaste hulgas. 

On selge, et kui Trump peaks suutma oma immigratsioonilubadused ellu viia (kindel pole nii võimalused kui tema tahe), kahjustab see USA ülikoole ja erinevaid teadusprojekte. Teisalt tasub meeles pidada, et teaduspoliitika muutmiseks on vaja ka Kongressi hääli.

Täna avaldatud juhtkirjas küsis ajakiri Nature, missugune president Trumpist saab ning pakkus vihjeks Valge Maja katust. Aastatel 1977 – 1981 USA valitsenud Jimmy Carter paigaldas sinna päikesepaneelid, Ronald Reagan (1981 – 1989) võttis need maha ning Barack Obama (2009 –2016) pani need jälle tagasi. Mida Trump teeb, võite ainult arvata.

Päikesepaneelid peegeldavad presidentide erinevat suhtumist rohelise energia suhtes: kui Carter ja Obama pooldasid ülalt-alla lähenemist, siis Reagan rõhus ka selles teemas vabaturumajanduse olulisusele.

Võib-olla jätab Trump päikeesepaneelid rahule, ent seni on ta rohelise energia toetustele vastu seisnud ning lubanud fossiilkütuste kasutamist piiravad seadused tühistada. Ka on Trump ähvardanud riigi Pariisi kliimaleppest välja jätta.

Üldiselt reageerivad teadusega seotud inimesed üle maailma Trumpi võidule negatiivselt ja oma kurbusele rõhudes.

«Trump on läbiaegade esimene teadusevastane president ja see toob väga tõsised tagajärjed.» –  Michael Lubell, Ameerika Füüsikute Seltsi kommunikatsioonijuht

«Kanadalasena USA ülikoolis töötades kaalun nüüd Kanadasse tagasi kolimist.» – Murray Rudd, keskkonnaökonoomik

« Manhattanilt, mille elanikud Trumpi kõige paremini tunnevad (just seal on ta enamiku aja elanud, töötanud ja mänginud) sai Trump vaid 10 protsenti häältest.» – Neil deGrasse Tyson, USA astrofüüsik ja teaduse populariseerija.

«Ma olen peaaegu kindel, et Trump keerab igasuguse kliimamuutusi puudutava progressi tagasi – see mõjutab kogu maailma ja see on lihtsalt katastroof.» – Katie  Mack, Melbourne’i Ülikooli astrofüüsik.

«Võtke mind lihtsalt kaissu.» –  USA kardioloog

«Trump toob USA teadusele väga suure ebakindluse, mis tähendab aga lõpuks rahastuse vähenemist.» – anonüümseks jääda soovinud teadlane.

«Trumpi võit tähendab teadusraha vähenemist. Samuti seisneb küsimus, kuidas majandus Trumpi muudetud poliitikatest tuleva ebastabiilsusega hakkama saab.» – California  Ülikooli teadur Jonathan Sebat.

«Kuidas saab teaduse-ja tehnoloogia selgrooga riik valida teadusvastase presidendi?» – teadusajakirjanik Virginia Hughes

Teisalt ei saa väita nagu kõiki teadlasi Trumpi võit muserdaks. Oktoobris kirjutas ajakiri Nature teadlastest, kes Trumpi avalikult toetavad. Osad põhjendasid valikut üldiselt konservatiivsemate vaadetega, teised aga vastuseisuga Hillary Clintonile. Paljuski tõdesid teadlased aga, et tegelikult teevad nad valiku pigem isiklike vaadete põhjal, mitte professionaalsetel kaalutlustel, sest tegelikult ei keskendunud teadusele oma kampaanias ei Clinton ega Trump. Veel pooldas osa teadlasi Trumpi seetõttu, et nad ei taha näha Obama ja demokraatide teaduspoliitika jätkumist. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles