/nginx/o/2016/11/15/6074355t1h2016.jpg)
USA meedia kirjutas kohe pärast vabariiklase Donald Trumpi edu valimistel, et tema presidendiks saamine ei aita USA kõige vaesemaid, vaid võib nende elu veelgi karmistada.
Abistajad peavad Trumpi kodutuid hävitada tahtvaks sotsiaaldarvinistiks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA suurlinnades, kaasa arvatud idarannikul asuvas Baltimore’is on vaesus ja kodutus juba aastakümneid suur probleem, mida ei ole suudetud leevendada ega lahendada.
Baltimore’is on linnaosad jagunenud selgelt rikaste ja vaeste linanosadeks, viimastes elab palju vähemuste hulka kuulujaid, kuid ka tumedanahalisi. USAs on viimasel paaril aastal olnud uuesti rassismiküsimus päevakorral ja Trumpi ajastul võib see süveneda, sest tulevast presidenti pooldavad paremäärmuslikud organisatsioonid nagu Ku Klux Klan ja neonatsid.
Baltimore’is on mitu supikööki, kus vaesed ja kodutud saavad süüa, üks neist asub St. Vincenti kiriku hoovis, kus pastror Thomas Gladny koos koguduseliikmetega vaeseid aitavad.
«Jagame siin nii süüa, riideid kui hügieenitarbeid. Baltimore’is on palju lastega peresid kodutud ja tänavatel näeb aina sagedamini väikesi lapsi koos vanematega magamas. Osa neist lastest ei pääse mitte kunagi kooli, tekib suletud ring, millest on raske välja murda, sest vanemate vaesus pärandatakse lastele,» selgitas pastor.
Gladny sõnul on neil abis kümneid vabatahtlikke ning kohalikud kiirtoidurestoranid ja kauplused annetavad kodutute jaoks süüa ja muud vajalikku.
Baltimore’i kesklinnas on veel teine paik, kus vaestele süüa ja riideid jagatakse. Mitte kõik seal söömas käijad ei ole kodutud, osadel on ka töökoht, kuid palk on nii väike, et sellest jätkub vaevu elamiseks. Lisaks ei ole neil inimestel ravikindlustust ega teisi sotsiaalseid garantiisid. Enamik neist elab toidukupongidest, kuid neid ei piisa kuu lõpuni ja selle tõttu tuleb vahel supiköögist kõhutäit otsida.
USA vaesed on veendunud, et vabariiklasest presidendi ajal läheb nende elu veelgi halvemaks, kuna Trump ja tema liitlased võivad lõhkuda senise sotsiaalhoolekande- ja haiguskindlustussüsteemi, niinimetatud Obamacare’i. President Barack Obama muutis haiguskindlustussüsteemi nii, et miljonid varem sellest väljapoole jäänud kaasati ka sellesse.
Trumpi kampaania üks keskseid teemasid olid maksude vähendamine, kui arvatakse, et sellest saavad kasu eelkõige jõukamad.
Baltimore’is vaeste eest hoolitsevate heategevusorganisatsioonide esindajate teatel oli juba varem vaeste olukord halb, kuid Trumpi ajal võib see halveneda, sest enam ei pruugita neile tagada isegi minimaalset sotsiaalset kaitset. Spekuleeritakse ka teemal, et Trump laseb kodutute ööbimiskohad ja supiköögid sulgeda.
Esindajate sõnul on Trumpi ja ta mõttekaaslaste arusaamad vaeste jaoks «mõrvarlikud», kuna muudatused sotsiaalabi korras võivad tuua kaasa rohkem kodutuid, näljaseid ja töö kaotanuid.
/nginx/o/2016/11/15/6074353t1h1bc6.jpg)
«Suurärimehest Trump ei aita kindlasti elu- ja töökoha kaotanuid, sest tema silmis ei ole need inimesed aitamist väärt. Teda ei huvita, et selliseid olemas on, pigem ta hävitaks nad. Tuleb olla valmis, et ta võtab ära sotsiaalsed garantiid nendelt, kes ei suuda teatud teenuste eest tasuda ja end ise ülal pidada. Trump on sotsiaaldarvinist, kelle arvates ei ole nõrgemad elu ja kaitsmist väärt, sest tema seisukoht on, et kui ei oska ega jõua võidelda ja konkurentsis vastu pidada, siis tuleb surra. Ta läheb üle laipade,» sõnasid abiorganisatsioonide esindajad.
USAs on umbes 1,6 miljonit kodutut, neist 44 protsendil on samas olemas töökoht.
USA linnaarengu ameti statistika kohaselt on kodutud eelkõige meessoost, mõne vähemugrupi liikmed, vanemad kui 31 eluaastat ja ilma perekonnata. Üle 40 protsendil kodututest on kas vaimse või füüsilise tervisega probleeme.
Kodutute ööbimiskohtades olevatest inimestest on suur osa valgenahalised ja lapsed ning vanemate lahutuse või pereprobleemide tagajärjel kodust ära jooksnud noored.
Sotsiaaldarvinism, mis tekkis 19. sajandil ja mille aluseks on inglase Charles Darwini evolutsiooniteooria, selgitab ühiskonna arengut loodusliku valiku ja olelusvõitluse abil. Ühiskonnas valitsev ebavõrdsus, konkurents ning majanduslik ja poliitiline rõhumine on selle järgi paratamatus.