Kas selles akendeta New Yorgi pilvelõhkujas asub NSA jälgimiskeskus?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
New Yorgi Manhattani Long Lines Building
New Yorgi Manhattani Long Lines Building Foto: Wikipedia.org

Ameerika Ühendriikides New Yorgis Manhattanil aadressil 33 Thomas Street asub 29 korrusega firma AT&T logo kandev betoonist kõrghoone, millel ei ole aknaid ja mis väidetavalt peab vastu ka tuumaplahvatuse korral.

The Independenti teatel võib selles hoones asuda USA Riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) jälgimiskeskus, sellele viitavad näiteks saladokumentide lekitaja Edward Snowdeni paljastused, mille kohaselt olevat see NSA üks tähtsamaid keskusi.

New Yorgi Manhattani Long Lines Building / wikipedia.org
New Yorgi Manhattani Long Lines Building / wikipedia.org Foto: Wikipedia.org

Avalikkuse arvates tegutseb hoones rahvusvaheline telekommunikatsioonifirma AT&T, kuid juba 1990. aastatel levisid USA meedias spekulatsioonid, et tegelikult on seal luurekeskus.

New York Times kirjutas 1994. aastal, et see Manhattani hoone on osa suurest globaalsest jälgimisvõrgust, jälgides päevas umbes 175 miljonit kõne.

Hiljem viitasid sellele Edward Snowdeni avalikustatid dokumendid, et NSA jälgib seal nii telefonikõnesid, internetikasutust kui teisi kommunikatsiooni võimaldavaid süsteeme.

Snowdeni paljastuse kohaselt teeb AT&T NSAga jälgimise vallas tihedat koostööd.

USA uurivate ajakirjanike Ryan Gallagheri ja Henrik Moltke teatel kirjeldab Snowden oma dokumentidest just seda hoonet, mis oma arhitektuuriliste iseärasuste tõttu kannab nime The Long Lines Building. Dokumentides kannab see NSA jälgimiskeskus varjunime Titanpointe.

«Mitmed väga salastatud dokumendid viitavad sellele hoonele kui NSA salajasele jälgimiskeskusele. Manhattanil asuv kõrghoone on sobilik NSA töö tegemiseks, sealt jälgitakse näiteks ÜRO, Rahvusvahelise Valuutafondi, Maailmapanga ning vähemalt 138 riigi, kaasa arvatud USA liitlaste, telefonikõnesid ja arvutikasutust,» teatasid Gallagher ja Moltke.

Tagasi üles