Korruptsiooniraport: eestlane altkäemaksu ei maksa

Korruptsioonitase. Foto: Transparency International

Korruptsiooni jälgiv organisatsioon Transparency International avalikustas kolmapäeval raporti korruptsioonitaseme kohta Euroopa ja Kesk-Aasia riikides, kus selgus, et iga kolmas elanik selles piirkonnas peab korruptsiooni oma kodumaa peamiseks probleemiks.

Küsitluses osalejad pidid vastama küsimusele, kas nemad või keegi teine nende leibkonnast on viimase 12 kuu jooksul maksnud avalikele teenistujatele nagu liikluspolitseile, dokumente väljastavale ametkonnale, haridus- või meditsiinitöötajatele, töötukassa või teistele sotsiaaltoetusi väljastavatele ametnikele mustalt või kinkinud neile midagi.

Raportist selgus, et kõige madalamad altkäemaksunäitajad Euroopa Liidu liikmesriikides, täpsemalt Eestis, Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis, Sloveenias, Hispaanias, Küprosel, Portugalis ja Ühendkuningriikides. Eestis ütles nimelt vaid viis protsenti vastanutest, et on viimase 12 kuu jooksul andnud avalikule teenistujale pistist.

ELi riikidest on kõige altimad altkäemaksu andjad Rumeenia (29 protsenti), Leedu (24 protsenti) ja Ungari (22 protsenti).

SRÜ riikides on aga pistise maksmine tunduvalt rohkem levinud. Aserbaidžaanis, Kõrgõzstanis, Ukrainas ja Moldovas oli maksnud altkäemaksu 38-42 protsenti avalike teenuseid kasutanud inimestest. Tadžikistanis ulatus see lausa 50 protsendini.

Gruusia on aga sama regiooni riikide seas positiivne erand. Grusiinide pistisenäitaja oli vaid 7 protsenti ehk samas kaalukategoorias ELi riikidega.

Samuti on paljude riikide elanikud rahulolematud nende valitsuse tegevusega korruptsiooni ohjeldada. Üle poole (53 protsenti) vastanute koguarvust ütles, et nende valitsus ei saa sellega hakkama, korruptsioonivastast võitlust hindas edukaks vaid alla veerandi (23 protsenti) vastanutest.

Kõige kriitilisemalt suhtusid oma valitsuse tegevusse Ukraina (86 protsenti), Moldova (84 protsenti), Bosnia ja Hertsegoviina (82 protsenti) ja Hispaania (80 protsenti) kodanikud.

Lätis ja Leedus arvas seda 71 protsenti elanikest, Eestis oli see aga vaid 37 protsenti. Kõige vähemkriitilised olid Šveitsi ja Rootsi kodanikud (vastavalt 29 ja 28 protsenti).

Transparency Internationali korraldatud küsitluses osales kokku 60 000 inimest 42 riigist.