Sudaani riigipea võib võimult taanduda

Sudaani president Omar Hassan al-Bashir sõjaväe peakorteris Khartoumis. Foto: Reuters / Scanpix

Haagis asuva Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) poolt tagaotsitavaks kuulutatud Sudaani president Omar Hassan al-Bashir ei pruugi järgmistel presidendivalimistel kandideerida.

Sõjaroimades ja inimsusevastastes kuritegudes süüdistatava Bashiri (67) parteikaaslane valitsevast Rahvuslikust Kongressiparteist (NCP) Rabie Abdelati kinnitusel on riigipea otsustanud nelja aasta pärast toimuvatel presidendivalimistel mitte kandideerida, teatas BBC.

«Ma võin sajaprotsendiliselt kinnitada, et Bashir ei kavatse järgmistel valimistel presidendiks kandideerida. Ta annab teistele isikutele võimaluse seda kohta täita,» lausus Abdelati uudisteagentuurile AFP antud kommentaaris.

Abdelati sõnul on see osa võimupartei reformipaketist, mis peaks aitama Aafika mandri suurimat riiki demokratiseerida.

«Ta (Bashir - toim) ei ole sattunud surve alla. Seda ei saa asetada araabia maailmas toimuvate muutuste konteksti. See juhtub, kuna see on NCP poliitiline strateegia osaluse laiendamiseks,» lisas Abdelati.

ICC andis 1989. aasta veretu riigipöörde järel Sudaani eesotsas püsinud Bashiri tabamiseks mullu juba teise vahistamiskäsu, kuid paljud riigid pole seadusepäraseks tunnistanud ka 2009. aasta märtsis väljastatud kohtuorderit.

Mitmed Aafrika riigid pole ratifitseerinud ka Rooma statuuti, millega ICC loodi ja mis kohustab riike rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutatud kurjategijaid välja andma. Kuna ICC-l puuduvad oma politseijõud, siis saab ÜRO ainult soovitada teha kohtuga koostööd.

Mullu uuesti presidendiks vannutatud Bashir on talle esitatud süüdistusi eitanud ning öelnud, et arreteerimisorder ei tähenda tema jaoks midagi. Riigipea on korduvalt kuulutanud, et ta ei tunnusta genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude üle kohut mõistvat ICCd.

Alates 2003. aastast on Sudaani kodusõjas hukkunud 300 000 inimest, kodudest on lahkunud hinnanguliselt 2,7 miljonit inimest. Sudaani ametivõimude teatel on hukkunuid märksa vähem.

ÜRO on Darfuri kriisi klassifitseerinud ka üheks maailma suuremaks humanitaarkatastroofiks.