James Ward on üks tuhandetest IPP vangidest Suurbritannias, kelle karistus määrati tuginedes vastuolulisele seadusele, kus vangistuse aluseks võeti avalikkuse kaitse, vahendab Sky News.
Lõputu vangistus? 10 kuuks vangi saadetud britt on 11 aastat hiljem ikka trellide taga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2005. aastal sisse viidud IPP (Imprisonment for Public Protection) seadus kaotati ära neli aastat tagasi, aga siiani on antud süüdistuse alusel trellide taga üle 4000 mehe ja naise, kellest 81 protsenti on neile määratud miinimumvangituse juba ära istunud.
Ward oli 19-aastane, kui talle määrati süütamise eest 10-kuuline vanglakaristus. Praegu, mil määratud karituse lõppemisest on möödunud üle 11 aasta, on ta jätkuvalt vangis.
Wardi perekonna sõnul pole mehele antud õiglast võimalust tõestada, et ta pole enam ühiskonnale ohtlik. «Jamesil on olnud probleeme - ta oli paras võrukael - aga kindlasti ei olnud tal probleeme vaimse tervisega. Aga nüüd, kus ta lootus on kutsunud, mingit vabaks saamise kuupäeva pole, teda hoitakse perest lahus ja kõik see, mida ta vanglaseinte vahel näinud on, on mõjunud ta vaimsele tervisele rängalt. Ta ise arvab, et ei saa enam kunagi välja ja seetõttu on ta hakanud kahtlema üldse elus olemises,» ütles Sky News'ile tema õde April Ward.
Perele saadetud kirjas ütleb James, et ta hakkab kaotama lootust, et teda üldse kunagi vanglast välja lastakse. «Ma olen surutud oma kongi, kus on vaid voodi, laud, WC-pott ja kraanikauss,» kirjutas ta.
«Ema, ma olen hulluks minemas ja mul on sellest kohast kõrini. Ma ei usu, et nad mind välja lasevad, aga ma ei saa aru miks.»
Hoolimata korduvatest katsetest pole Wardil õnnestunud vanglaametnike veenda, et tema vabastamine on põhjendatud.
«Nad ütlesid Jamesile: «Käitu hästi, tee oma kursused ära, mine uuesti komitee ette ja sind lastakse vabaks.» Ta tegi seda kõike, aga siis selgus, et ta peab veel rohkem kursuseid läbima ja et tema koju tagasisaatmine oleks raha raiskamine,» rääkis õde.
«Ta poleks pidanud algselt üldse IPP-süüdistust saama, sest tema süütegu polnud nii tõsine. Kui ta saab jälle komitee ette, nõuavad nad talt, et ta läbiks veel kursuseid, tõestamaks, et ta pole enam ohtlik, aga paljud neist kursustest on naeruväärsed ja Jamesi jaoks ebaolulised. Näiteks, narkootiliste ainete kursus. Tal pole nendega kunagi mingit probleemi olnud, milleks siis tema aega sellele raisata?»
Wardide pere kannatused on tuttavad ka Marc Shuttleworthile, kes mõisteti algselt vangi kaheks ja pooleks aastaks, aga veetis seal sama seadusepügala alusel seitse aastat.
IPP seadus viidi sisse karistamaks väga ohtlikke seaduse rikkujaid, keda süüdistati vägivalla- või seksuaalkuritegudes. 2012. aastal tingis seaduse tühistamise selle mittesihipärane kasutamine.
Ligi poolte IPP-vangide puhul on nende vangistusaeg veninud vähemalt viis või rohkem aastat algsest pikemaks.
IPP-vangide küsimus on aga vaid üks Ühendkuningriigi vanglasüsteemi probleemidest. Lisaks tuleb briti justiitsministeeriumil kontrolli alla saada vanglates peadtõstev radikaliseerumine, vägivalla ja uimastitega hangeldamise kasv, aga ka rahustada maha streikivad vanglaametnikud.