Ligi: kaotajad murdsid valitsuse

Jürgen Ligi. Foto: Jaanus Lensment

Nädalavahetusel Prantsuse telekanali France 24 saates «Talking Europe» esinenud Jürgen Ligi kommenteeris nii välis- kui sisepoliitikat ja märkis, et Eesti valitsuskriisi taga olid «kaotajad», kes murdsid valitsuse.

Saatejuhi küsimusele Eesti võimalikust koostöö tihendamisest Venemaaga uue valitsuse moodustamisel, kuhu kuulub ka Keskerakond, vastas Ligi, et Eesti ei unusta Gruusiat ja Ukrainat.

«See partei on öelnud kaua asju, mis on Eesti jaoks vastuvõetamatud ja on ka Euroopas skandaalsed. Eesti ei saa kindlasti unustada Gruusiat. Okupeeritud territooriumeid seal, Moldovas ja Ukrainas,» jätkas ta, mainides, et lääne riigid kipuvad liiga kiiresti unustama idapoolsete riikide olukorda. Välisminister tõi välja, et üheksakümnendatel usuti liiga naiivselt «ajaloo lõppu» ja igavese stabiilsuse saabumist, mis on toonud kaasa palju tagasilööke.

Lisaks mainis ta, et näiteks Moldovas ja Bulgaarias, kus valimised võitis Kremli-meelne kandidaat, on presidendil üsna vähe võimu, seega ei tähenda sealne valimisvõit tingimata otsest pööret Venemaa suunal. Samas on nendes riikides Ligi meelest oldud reformidega liiga aeglased ja ei ole suudetud integreeruda läänega, mistõttu Euroopa võib need riigid kaotada.

«Ma pean ütlema, et demokraatlikes riikides on lihtne kaotada instinkte ja unustada, et Venemaa on reaalne oht kogu Euroopa julgeolekule. Nad manipuleerivad erinevate riikide valimistega ja rahastavad poliitilisi parteisid,» lausus ta.

«Nad on agressiivsed ka praktikas, korraldades õppusi EL-i piiride lähedal, rikkudes õhuruumi, korraldades tuumaõppusi, paigutades uusi taktikalisi diviise liidu piiride lähedale. Lisaks on nad okupeerinud territooriumid Ida-Ukrainas ja Krimmis,» jätkas välisminister.

Venemaa retoorikat välisriikides vene vähemuste kaitsmise kohta kommenteeris Ligi sellega, et on suur erinevus, kas riik kuulub Euroopa Liitu ja NATOsse või mitte: «Vene taktika on hübriidne, mis ei väljendu ainult sõjalises jõus. On ka muid viise, kuidas oma mõju rakendada.»

Eesti energiasõltuvust Venemaast kommenteeris Ligi järgmiselt: «Me ei ole võtnud energiasõltuvust väga tõsiselt, kuid loomulikult me tegeleme sellega. Vabadus on tähtsam kui gaas.»

NATO otsust paigutada Balti riikidesse lisaväeosad nimetas Ligi alliansi poliitika ümberhindamiseks, mis on Eestile väga väärtuslik. Tema sõnul on see selge sõnum Venemaale.

USA president Donald Trumpi väitega, et Euroopa peaks kaitse osas rohkem panustama, Ligi nõustus, kuid mainis, et individuaalne kaitse on ebapiisav ja Euroopa ei tohiks USAst kaugeneda: «Meil ei ole valikut, et luua eraldiseisvat Euroopa Liidu armeed. Meil on võimalus opereerida iseseisvamalt ja kaasata tsiviiltasandit, mis NATOs puudub.»

Türgi ELi liikmesuse küsimusel jäi Ligi Türgi liitumise pooldajaks vaatamata kõrvalekalletele Türgi poliitikas.

«Me ei tohiks reageerida viisil, mis annab vastupidiseid tulemusi,» selgitas Ligi ja väitis, et ei Eesti peaks avalikult Türgi riigipöördekatsele järgnevat hukka mõistma. «Boris Johnson ütles, et surmanuhtlus ei ole EL-i asi. Mina ütleks seda teisiti – kõige tähtsam on sõnavabaduse piiramine. Seda ei juhtu mitte kusagil EL-is. Samas on riike, kus surmanuhtlus kehtib, ja keda me peame oma lähedasteks sõpradeks.»

Surmanuhtluse kaotamine on siiski Euroopa Liidu kindel tingimus Türgile liiduga ühinemiseks.

Ligi vastus saatejuhi küsimusele Reformierakonna valitsuse lagunemise ja ebakompetentse majanduspoliitika osas oli: «Asi ei ole poliitikas, asi on kolmes valimisvõidus.»

«Kaotajad murdsid valitsuse,» oli Ligi lühikokkuvõte viidetega SDE-le ja IRL-ile.

Ligi teatas Postimehele, et ta tema väljaütlemist tuleks eesti keelde tõlkida kui «kaotaja», mitte «luuser». (Ligi kasutas ingliskeelses intervjuus sõna «loser», mille otsene tõlge on eesti keeles «kaotaja» - toim.)

«Koalitsioonis olid mõned parteid, kes nägid end selgelt kaotajatena ja tegid kõik, et teha valitsuse töö keerulisemaks,» selgitas Ligi ja väitis, et Reformierakond ei ole midagi valesti teinud ja kogu neile suunatud kriitika tuleneb võimumängudest.

Mikser Ligi väljaütlemisest: ma ei kavatse hakata avalikku sõnasõda pidama

Uue koalitsiooni välisministri kandidaadi, sotsiaaldemokraat Sven Mikseri sõnul ei hakka ta rahvusvahelises telekanalis oma seniseid koalitsioonipartnereid luuseriteks nimetanud välisminister Jürgen Ligiga avalikult sõnasõda pidama.

Sven Mikser ütles Ligi sõnu kommenteerides Postimehele, et kindlasti on poliitikas mõistlik nii võites kui kaotades jääda väärikaks.

«Ma ei taha Jürgen Ligile samaga vastata. Ma ei ütle ei välisministri,  parlamendi liikme ega ka lihtsalt kodanikuna kindlasti niimoodi oma endiste ega praeguste koalitsioonipartnerite ega ka kellegi teise kohta. Kindlasti ei ole minu soov lahkuva välisministriga mingisugust avalikku sõnasõda pidada,» lausus Mikser.

Mikseri sõnul üritab ta jälgida, mida ta ise ütleb, kuid teiste poliitikute sõnakasutuse üle tal paraku kontrolli pole. Ta lisas, et igaüks peab ise vastavalt sellele, millised on tema arusaamad ja tõekspidamised, oma väljaütlemiste järele vaatama.

«Öeldakse igasuguseid asju, aga nagu ütles Joosep Toots Oskar Lutsu «Suves», et kõige parem soovitus heale mehele on mees ise. Nii on ka valitsuses. Partnereid hinnatakse selle järgi, mida ta teeb, mitte selle järgi, mida keegi tema kohta ütleb. Kui uus valitsus teeb õigeid asju, siis ma usun, et see ei jää märkamata ka meie välispartneritel. Kui me teeme vigu, siis nähakse seda nii sees kui väljas,» lausus Mikser.

Täispikk intervjuu on järelvaadatav siin: