Ukraina ekspresident Viktor Janukovõtš usub, et tema suurim viga 2014. aastal Kiievi sündmustes oli sõjaseisukorra kehtestamata jätmine.
Janukovõtš kahetseb sõjaseisukorra kehtestamata jätmist 2014. aastal (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma tegin mitmeid vigu, ma ei ole pühak. Peamine viga, mida ma tegin, oli see, et ma ei leidnud endas jõudu allkirjastada määrust sõjaväe kasutamisest ja sõjaseisukorra kehtestamisest Ukrainas. See oleks olnud sel ajal ainus viis radikaalide peatamiseks. Ma ei läinud verevalamise teed,» ütles Janukovõtš reedel Doni äärses Rostovis pressikonverentsil.
Janukovõtš põgenes Kiievist 2014. aasta 21. veebruaril ja suundus Venemaale.
Ukraina niinimetatud Euromaidani protestid kestsid kolm kuud ja kulmineerusid verevalamisega, mis nõudis rohkem kui 100 tsiviilisiku ja umbes 20 märulipolitseiniku elu.
Lahinglaskemoona kasutamine tsiviilisikute vastu tekitas riigis šoki ning Janukovõtš on kuulutatud tagaotsitavaks süüdistatuna meeleavaldajate massimõrvas.
Moskva nimetas toimunud lääne organiseeritud riigipöördeks ning reageeris Krimmi annekteerimisega 2014. aasta märtsis. Ukraina idaosas Donbassis puhkes relvakonflikt, mis on nõudnud juba ligi 10 000 inimese elu.