/nginx/o/2016/11/30/6127321t1h551c.jpg)
Visegrádi nelik kutsus EL-i kiirendama Lääne-Balkani riikide liitumist (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Visegrádi nelik kutsus teisipäeval Euroopa Liitu kiirendama kuue Lääne-Balkani riigi liitumisprotsessi.
Nelikusse kuuluvad Poola, Ungari, Slovakkia ja Tšehhi teatasid Varssavis peetud Kesk- ja Kagu-Euroopa riikide kohtumise järel avalduses, et "EL-i laienemine on hindamatu tööriist julgeoleku, stabiilsuse ja heaolu loomiseks Lääne-Balkanil".
Ehkki Euroopa Liit on välistanud laienemise enne 2020. aastat, kutsuvad Poola, Ungari, Slovakkia ja Tšehhi seda ümber vaatama.
Visegrádi neliku hinnangul tuleks kuue Balkani riigi liitumine kasuks Euroopa julgeolekule ja majandusarengule.
"Lääne-Balkani riigid peaksid olema piisavalt tugevad, et kaitsta EL-i järgmise migratsioonilaine eest," ütles Ungari välisminister Péter Szijjártó. "Kiireim tee nende riikide tugevdamiseni on pakkuda neile EL-iga liitumist."
Ungari välisministri sõnul peaks EL järgmise viie aasta jooksul kindlasti laienema. "Enamgi veel, me peaksime laienema kohe," ütles Szijjártó. "Kui laienemisprotsess kulgeb ka edaspidi nii aeglaselt kui praegu, võib see tekitada suuri riske nii julgeoleku kui ka majanduse dimensioonides."
Esmalt kohtusid Visegrádi neliku välisministrid omavahel ning seejärel liitusid kohtumisega kuus Lääne-Balkani riiki: Montenegro, Serbia, Makedoonia, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina ja Kosovo. Kohtumisel osalesid ka Kreeka, Itaalia, Bulgaaria, Horvaatia, Rumeenia ja Sloveenia ministrid. Osa võttis ka EL-i välispoliitikajuht Federica Mogherini.
Mogherini ütles kohtumise järel, et EL-i riigid ja sellesse mitte kuuluvad maad seisavad silmitsi samade majandus- ja julgeolekualaste väljakutsetega ja peaksid nendega üheskoos võitlema.
Itaalia eksvälisministri sõnul tuleb ühiselt tegeleda Euroopa majandusarengu, uute töökohtade loomise, noorte radikaliseerumise ja migrantide sissevooluga, sest need nähtused ei tunne piire.
Mogherini tunnustas Lääne-Balkani riike edusammude eest enda reformimisel.
Kohtumisel arutati regionaalküsimusi, tihedama koostöö vajadust ning ühiste ohtude tõrjumist, peatuti ka organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja hübriidohtude teemal.