Venemaa HIVi-epideemia kogub alles tuure

Nakkuskliinik Tatarstanis, kuhu on oodatud ka aidsi haiged. Foto: TASS/Scanpix

Täna, rahvusvahelisel aidsipäeval, tasub meenutada, kuidas Venemaast, kus seda immuunsüsteemihäiret peeti algselt «lääne» haiguseks, sai ühel hetkel HIVi-epideemia kodumaa.

«Venemaa HIVi-epideemia pole abstraktne või teoreetiline oht. See on jõudnud kriitilise piirini,» ütles väljaandele Moscow Times ÜRO aidsiprogrammi UNAIDS Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia piirkonna juht Vinai Saldanha.

«HIViga nakatunute arv kasvab kümme protsenti aastas ja kolme aastakümne jooksul on selle diagnoosi saanud juba üle miljoni inimese,» lausus sel nädalal riikliku aidsikeskuse direktor Vadim Pokrovski.

Alates 1987. aastast kuni selle aasta 30. septembrini on Venemaal ametlikult registreeritud 1 087 339 HIVijuhtu, sealhulgas ka need, kes praeguseks nakkuse tõttu surnud.

HIVi-diagnoosiga inimesi elab tervishoiuministeeriumi hinnangul praegu Venemaal üle 820 000. «Olukord on vaid halvenemas, ohustades juba meie riiklikku julgeolekut,» märkis Pokrovski, hoiatades, et 2021. aastaks tõotab lahvatada tõeline HIVi-epideemia.

Selle aasta üheksa esimese kuuga on HIVi-diagnoosi saanud 75 962 inimest. 2015. aastal tuvastati kokku 110 000 uut juhtu, aasta varem registreeriti 85 252 uut haigestunut, vahendas AFP. Seega on nakatunute hulk jätkuvalt kasvamas.

Pokrovski sõnul on tegelik nakatunute arv tunduvalt suurem, ulatudes tema sõnul 1,3 kuni 1,4 miljoni inimeseni, mis tähendab sisuliselt ühte protsenti Venemaa 146-miljonilisest rahvastikust.

Venemaa suuruselt neljandas linnas Jekaterinburgis kuulutati epideemia välja juba selle aasta novembri alguses. Jekaterinburgi tervishoiuosakonna juhataja asetäitja Tatjana Savinova sõnul on linna 1,4-miljonilisest elanikkonnast nakatunuid 1,8 protsenti, niisiis on viirusekandja iga viiekümnes elanik.