ÜRO: Aleppost on saamas hiiglaslik surnuaed

Valged kiivrid tegelemas Aleppo õhurünnakutes hukkunutega

FOTO: HO/AFP/Scanpix

ÜRO hoiatas, et kui Süüria režiimiväed ja Vene üksused jätkavad Aleppos mässuliste tugipunktidele pealetungi, siis võib sellest linnast saada kiiresti hiiglaslik tsiviilelanike surnuaed.

ÜRO Julgeolekunõukogus arutati eile Aleppos toimuvat ja Briti ekspertide arvates on suur oht, et Aleppo kaob kaardilt, kuna linnast ja selle elanikest ei pruugi mõne aja pärast enam midagi alles olla, edastab The Independent.

Aleppos hukkunud tsiviilelanikud

FOTO: HO/AFP/Scanpix

Süüria presidendi Bashar al-Assadi režiimi esindajate ja Venemaa delgaatide ning Briti ja USA diplomaatide vahel lahvatas julgeolekunõukogus sõnasõda.

ÜRO humanitaarasjade asesekretäri Stephen O’Briani arvates ei ole rahvusvaheline üldsus teinud piisavalt, et Süüria kodusõda lõppeks enne, kui Aleppost saab uus sõjakatastroofipaik.

«Inimkonna tuleviku nimel tuleb teha kõik, et kaitsta Aleppo tsiviilelanikke ja jõuda Ida-Alepposse piiramisrõngasse jäänud elanikeni enne, kui sellest paigast saab suur surnuaed. Humanitaarreeglid ja tsiviilisikute sõjaaegne kaitse pandi rohkem kui 150 aastat tagasi kirja Genfi esimeses konventsioonis, kuid Süüria kodusõjas on neid reegleid pidevalt eiratud,» teatas O’ Brian.

O’Brian hoiatas sõdivaid osapooli, et  kui nad ei tegutse vastavalt rahvusvahelistele tsiviilelanike kaitse reeglitele, siis võib hukkuda veel palju inimesi.

Aleppos kannatanuid abistavate Valgete kiivrite teatel on linna tänavatel lahingute järel laipu ja inimkehaosi. Ida-Aleppost põgenenutest ja hukkunutest on maha jäänud nende jalatseid, kohvreid ja isiklikke asju.

Aleppos hukkunud tsiviilelanikud

FOTO: HO/AFP/Scanpix

Ühendkuningriigis tegutseva  vaatlusorganisatsiooni Syrian Observatory teatel hukkus Aleppos eile kümneid inimesi, kaasa arvatud kümneaastane tüdruk. Alates 15. novembrist, mil Süüria režiimiväed ja Vene sõjalennukid intensiivistasid pealetungi, on hukkunud üle 300 tsiviilelaniku, kaasa arvatud 33 last.

Aleppost ja selle lähedastest aladest umbes 40 protsenti on Süüria armee ja liitlaste kontrolli all. Linnast on alates 2014. aastast, mil see jõudis mässuliste kontrolli alla, põgenenud umbes 50 000 tsiviilelanikku.

Mässuliste kontrollitavatel aladel on lõksus sadu tuhandeid inimesi, kaasa arvatud 100 000 last, kes on olnud Süüria režiimivägede piiramisrõngas ligi 150 päeva.

Neil on vähe puhast vett, humanitaarabina saadetud toit ja ravimid hakkavad lõppema ning mitmed haiglad on lahingutes kannatada saanud, mis omakorda suurendab tsiviilelanike hukkumise riski.

Kuid Süüria ja Vene meedia teatel on Ida-Aleppos olukord kontrolli all ning lääne meedia maalib seal toimuvast liiga musta pildi.

Süürias kannatab otsese sõjategevuse tõttu veel umbes 700 000 inimest, kellest suur osa on Damaskuses ja selle linna lähedastel aladel.

Lääne militaarekspertide arvates on viis aastat kestnud Süüria kodusõja lõpetamine keeruline, kuna Venemaa toetab president al-Assadi režiimi ning paneb julgeolekunõukogus Süüria kohta käivatele resolutsioonidele pidevalt veto.

Eksperdid lisasid, et me elame 21. sajandil, kuid Süürias kasutatakse ikka keskaegset piiramistaktikat, mille tõttu kaotavad elu lõksu jäänud tsiviilelanikud ning kui piiramine jätkub veel pikalt, siis on oodata veel sadade tuhandete inimeste surma. 

Aleppos hukkunud tsiviilelanikud

FOTO: HO/AFP/Scanpix

Tagasi üles