/nginx/o/2011/02/25/524959t1he88f.jpg)
USA kosmosesüstik Discovery läks eile oma viimasele lennule Rahvusvahelises kosmosejaama (ISS) suunas.
Discovery läks viimasele lennule
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kennedy kosmosekeskusest toimunud start kulges hästi ning Discovery peaks ISSile jõudma homme, edastab Reuters.
Esialgu pidi see kosmosesüstik startima juba möödunud aasta novembris, kuid tehniliste probleemide tõttu lükati lendu edasi.
Praegusel lennul on kuus USA astronauti, viis meest ja üks naine. Samuti on pardal inimest meenutav robot Robonaut 2.
Robonaut 2 on alles katsetamisjärgus. See pannakse ISSi Destiny laboratooriumisse, kus teda katsetama hakatakse. Kui Robonaut 2 on töövalmis, siis hakkab ta astro- ja kosmonaute abistama kosmosejaama remonttöödel ja kosmosekõndidel.
Discovery toimetab ISSile ka Leonardo mooduli, mis lisatakse kosmosejaamale. Sellega tekitatakse sinna ruumi juurde.
Discovery astronaudid peaks minema ka kahele kosmosekõnnile.
Enne oma viimast lendu oli Discovery kosmoses käinud 38 korda ning teinud Maale tiiru peale 5628 korda.
1990.aastal viis Discovery kosmosesse Hubble`i kosmoseteleskoobi. 1995. aastal oli Discovery meeskonna juht esmakordselt naine – astronaut Eileen Collins. 1998. aastal oli Discovery meeskonnas vanim kosmoses käinud astronaut, siis 77-aastane John Glenn.
USA kosmoseagentuuril NASA-l on alles kolm süstikut, millest Discovery on vanim. Kaks süstikut hävinesid missioonil – Challenger stardil 1986. aastal ja Columbia Maale laskumisel 2003. aastal. Mõlema süstiku meeskonnad hukkusid.
Nüüd 2011. aastal on pärast Discovery lendu järel veel üks süstikulend, mille teeb Endeavour.
Kui USA süstikud jäävad «pensionile», peab Rahvusvaheline kosmosejaam astro- ja kosmonautide transportimisel toetuma ainuüksi Venemaa kosmoselendudele. Euroopa ja Jaapani kosmoseagentuurid võtavad enda kanda varustuse transpordi.