Hodorkovski ajakirjanduspreemia võitja: Avatud Venemaa aeg on veel ees

Deniss Korotkov. Foto: Hanna-Hulda Reinkort/Postimees

Vene ärimees ja president Vladimir Putini suurim kriitik Mihhail Hodorkovski andis eile Tallinnas organisatsiooni Avatud Venemaa nimel üle ajakirjandusauhinnad. Postimees uuris Mustpeade majas toimunud üritusel preemiasaajatelt, kellega tegu.

Auhinnad said seitse Venemaa temaatikat kajastanud ajakirjanikku, kelle artikkel või telelugu ilmunud sel aastal kas Vene või välismeedias.

Uuriva ajakirjanduse preemia vääriliseks hinnati portaalis Fontanka.ru ilmunud Deniss Korotkovi artikkel, mis räägib Venemaa mitteametlikest üksustest nii Ukrainas, Donbassis kui ka Süürias. «Kirjutasin sellest, et Vene sõjaline üksus, keda de jure ei eksisteeri, kannab Süürias suuri kaotusi, aga sealjuures ametlikus statistikas see ei kajastu,» märkis Peterburis tegutsev Korotkov eile Tallinnas Postimehele. Artikli autori väitel oli see esimene preemia, mis sel teemal kirjutajale Venemaal määratud.

«Saime teada, kui palju ja mille eest makstakse, samuti uurisime välja, kui suured on tegelikult Vene võitlejate kaotused, mida kusagil ametlikult ei avaldata, ja samuti, et need võitlejad saavad sellegipoolest Süüria ja Ukraina sõjasaavutuste eest riiklikke autasusid,» ütles ta, lisades, et küsimus on selles, et seesugune sõjaline formeering on otseselt seotud valitseva struktuuriga ehk siis Vene Föderatsiooniga.

Postimees uuris ka, milline on tema arvamus Hodorkovskist ja Avatud Venemaast. «Olen tema üle palju mõelnud. Arvan, et ta on väga komplitseeritud isiksus – ei must ega valge,» vastas Korotkov diplomaatiliselt. Avatud Venemaa kohta leidis ajakirjanik, et liikumisel on oma eesmärk. «See on õige asi, mille tõelised ajad on veel ees.»

Looga (vene keeles) saab tutvuda aadressil fontanka.ru.

Lisaks preemiatele andis Hodorkovski rahastatav Avatud Venemaa kolm stipendiumi ajakirjanduslikeks uurimistöödeks ning samuti hakkab toetama viit uue meedia start-up-projekti, millest igaüks saab sõltuvalt projektist üks kord 45 000 kuni 450 000 eurot.

Sergei Ustinov. / Hanna-Hulda Reinkort/Postimees

Postimees intervjueeris üht toetuse saajatest, Moskvas Pablika-nimelises agentuuris andmeajakirjanikuna töötavat Sergei Ustinovit.

Kuidas nii läks, et oled siin nomineeritute hulgas?

Venemaal ei ole just palju võimalusi saada ajakirjanduse tegemiseks toetust. Raha liigub vaid riiklikes meediainstitutsioonides, sõltumatute väljaannete puhul on mingigi toetuse saamine väga haruldane. Mina leidsin selle konkursi internetist ja esitasin taotluse. Palju tuttavaid mul siin pole.

Miks sa otsustasid saada andmeajakirjanikuks, kuigi, nagu sa ise mainisid, sõltumatul meedial on praegusel Venemaal keeruline ellu jääda? Kust selline julge karjäärivalik?

Ma olen pärit Novosibirski lähistelt, aga viimased kaks aastat elan Moskvas. Venemaa ääremaal pole just palju raha ja kõik need, kes tahavad alustada ettevõtlusega või teha oma idufirmat, tulevad Moskvasse, seal on kõige paremad võimalused  investoreid leida.

Põhimõtteliselt sai kõik alguse sellest, et ma õppisin ülikoolis avalikku haldust, pärast seda hakkasin töötama erinevate avalike ja riiklike andmehulkadega ning sealt edasi püüdsin leida viise, kuidas seda infot ühiskonna jaoks ära kasutada. Siis sai mulle ka selgeks, et ma ei soovi töötada riiklikes institutsioonides, sest seal on väga palju ebaefektiivsust.

Seega kuigi erasektoris või kitsamalt erameedias on keerulisem toime tulla, saab seal tõeliselt lahedaid ja huvitavaid asju teha.

Milline on sinu arvamus Hodorkovskist ja tema üles-alla kulgenud eluteest – rahamaailma tipust vanglaseinte vahele ja tema nüüdne tegevus demokraatia ja inimõiguste eest võitlejana?

Ta teeb midagi õigesti, sest Venemaa tõesti vajab praegu selliseid sõltumatuid organisatsioone [nagu Avatud Venemaa], sest midagi muud sellist lihtsalt ei ole. Aga ei tea, mis ta tegelikud huvid on, kas selleks on soov saada võimule või ...

Enne auhinnatseremooniat osalesid kõik preemiasaajad ka ajakirjanduse meistriklassis. Seda viisid läbi Pulitzeri ajakirjanduspreemia võitnud uurivad ajakirjanikud Michael Rezendes kuulsast Spotlighti tiimist Boston Globe'is, kes tõi päevavalgele USA katoliku kiriku pilastusjuhtumite ulatuse, ja Dana Priest Washington Postist, kelle artikkel paljastas CIA salavanglate olemasolu Tais, Afganistanis ja Ida-Euroopa riikides.

Ülejäänud kategooriate võidutöödega saab tutvuda siin:

Reportaaži preemia said Novaja Gazeta ajakirjanikud Jelena Kostjutšenko ja Juri Kozõrev Siberi taiga elu kirjeldava loo eest.

Fotoreportaaži auhinna sai väljaande Meduza ajakirjanik Oleg Klimov pildiseeria eest Kuriili saarel asuvast endisest sõjaväeosast.

Regionaalteema auhinna said väljaande Taiga.info ajakirjanikud Margarita Loginova ja Pjotr Manjahhin Siberisse elama asunud laste teemalise loo eest.

Intervjuu preemia sai väljaande Colta.ru ajakirjanik Dmitri Rebrov intervjuu eest psühholoogiaprofessori Aleksandr Suvoroviga.

Publitsistika kategooria võitis samuti väljaande Colta.ru ajakirjanik Andrei Arhangelski.

Veneteemalise välisajakirjanike auhinna said Saksa telekanali ARD ajakirjanikud Hajo Seppelt, Florian Rieswick ja Felix Becker loo eest, mis käsitles Venemaa sportlaste dopinguteemat ja olümpiamänge.