Euroopa Liidu siseministrid arutasid varjupaigapoliitika tuleviku üle

Serbiast Horvaatiasse teel olev pere mullu oktoobris kahe naaberriigi suhted teravaks muutnud rändekriisi haripunkti ajal.

FOTO: SCANPIX

Brüsselis reedel toimunud Euroopa Liidu (EL) siseministrite kohtumisel oli peamine tähelepanu Euroopa varjupaigapoliitika reformil.

«Me peame tegema vahet tava- ja kriisiolukordadel. Tavaolukorras peab säilima täna kehtiv Dublini määruse põhimõte, mille kohaselt vastutab põgeniku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest see riik, mille kaudu inimene Schengeni alale sisenes. Kriisiolukorras, mil rändesurve jaotub liikmesriikide vahel väga ebavõrdselt, tuleb vaadata teiste lahenduste poole,» sõnas siseminister Andres Anvelt.

Ühe võimalusena varjupaigareformiga edasiliikumiseks pakkus eesistujariik Slovakkia välja senisest paindlikuma lähenemise, mille kohaselt saaks valida abistamiseks kõige sobivamad lahendused vastavalt kriisi iseloomule. Olgu see siis näiteks ekspertide lähetamine, rahaline toetus või vajadusel ka isikute ümberjagamine liikmesriikide vahel. Siseministri sõnul on enesestmõistetav, et hätta sattunud riike tuleb aidata.

Anvelti hinnangul võimaldab selline paindlik lähenemine arvestada nii konkreetse kriisiolukorra vajadustega, kui ka abi pakkuvate liikmesriikide võimekusega, mis on eriti oluline väikeriikidele nagu Eesti.

Rändest rääkides ei saa Anvelti kinnitusel mööda vaadata piiride valvest. «Euroopa piiri- ja rannikuvalve loomine on hea näide EL-i liikmete kiirest koostööst liidu ees seisvate väljakutsete lahendamiseks. Uuele ametile peaks jääma rändeolukorra hindamisel kandev roll, millele tuginedes saaks pakkuda võimalikke lahenduskäike,» lisas siseminister.

22. novembri seisuga on Euroopa Liidu riigid ümber paigutanud 7534 sõjapõgenikku, nende seas 5777 Kreekast ja 1757 Itaaliast. Neist 66 on vastu võtnud Eesti. Türgist on pärast EL-i ja Türgi lepet 18. novembri seisuga ümber asustatud 2343 inimest, neist 11 Eestisse.

Reedesel siseministrite kohtumisel olid päevakorras ka riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem, Schengeni infosüsteem ja terrorismivastane võitlus, sealhulgas tagasipöörduvate terroristidest välisvõitlejate küsimus ja terrorirünnakute tagajärgedega toimetulemine.

Tagasi üles