Igor Taro Ukraina päevik: 11.12.2016

FOTO: mil.gov.ua

«Unustatud sõda» kestab Ida-Ukrainas ja Venemaa poolt relvastatud ning juhitud üksused sooritavad igapäevaselt kümneid kaudtule rünnakuid Ukraina sõjaväe positsioonidele. Peamised kokkulepped Minski rahuprotsessi formaadis on samas seisus, mis pool aastat tagasi ehk täitmata. Tuletegevus pole vaibunud ning Ukraina pole endiselt saanud enda kontrolli alla okupeeritud alasid Venemaaga ühendavat riigipiiri lõiku.

Käesolevaga püüan taastada suvel katkenud regulaarseid ülevaateid Ida-Ukraina rindel toimunust. Tegu on kokkuvõttega ametlikest allikatest, uudisteagentuuridest ning mõnedest usaldusväärsetest sotsiaalmeedia kontodest, mida olen jälginud pidevalt Päeviku enam kui kaheaastase perioodi jooksul. Päevik moodustab üksikutest infokildudest tervikliku pildi, millele lisandub minupoolne analüüs ning vajadusel lisaselgitused mõistete või kohanimede osas.

Lühikokkuvõte eelmistest osadest: Venemaa hübriidarmee üksused tungisid Krimmi poolsaare hõivamise järel Ukraina Donetski ja Luganski oblastite aladele. Aktiivne sõjategevus kestab üle kahe aasta. Vaatamata Minskis sõlmitud rahvusvahelistele lepetele, pole Venemaa poolt relvastatud ja juhitud üksused lõpetanud lahingutegevust ja survet Ukraina armee positsioonidele.

Kreml on loonud Ida-Ukraina kahe oblasti aladel marionettrežiimid, mida nimetab kolmetäheliste ühenditega DNR ja LNR. Kasutades eelpool nimetatud nukuvalitsusi kattevarjuna, juhib Venemaa sõjategevust Ida-Ukrainas rahastades ning varustades sealseid terroristlike üksusi, mille ridades teenib kinnitatud andmetel suurel hulgal Venemaa kodanikke, erusõjaväelasi ning ajutiselt lähetatud instruktoreid ja spetsialiste.

Üldiselt on probleem selles, et vene pool pole algusest peale enamikku kokkuleppeid täitnud.

Terroristide kontrolli all oleva piirilõigu kaudu on okupeeritud aladele koondatud suurel hulgal rasketehnikat, sealhulgas tanke, soomusmasinaid, reaktiivraketiheitjaid, suurtükke ja neile vajalikku moona ning kütust. Detsembri seisuga on konfliktis saanud surma ligi 10 000 inimest (neist 2500 Ukraina sõjaväelased) ning pea 23 000 on saanud haavata. Ukraina Päevik on ilmunud minu sotsiaalmeedia kontol 2014. aasta kesksuvest.

Tänane olukord: viimasel kahel päeval oli tuletegevus kõige intensiivsem Mariupoli kandis ning kasutusel 122-mm suurtükid. Neist said tabamuse rindeasulad Mariupoli linnast idas ja kirdes – Tšermalõk, Talakivka, Vodjane. Sama kaliibriga suurtükkidest sai tabamuse ka Donetski läänepoolse eeslinnaga piirnev Krasnogorovka ning laupäeval hukkus seal kolm ukraina sõjaväelast ning üks sai haavata.

Veel üks sõjaväelane sai haavata Verhnetoretski kandis, mis asub Donetskist kirdes ja katab osaliselt Donetski-Jasinuvata ja Jenakijeve-Horlivka vahelist ühendusteed E50. Laupäeval oli tuletegevus keskmisest tunduvalt intensiivsem – kokku 70 vahejuhtumit kogu rinde ulatuses. Neist 39 oli Mariupoli suunal – seal oli kokku 45 suurtüki ja 380 miinipilduja lasku.

Donetski ümbruse lõigul oli miinipilduja laske fikseeritud 158 ning Luganski kandis 77. Võrdluseks päev varem oli relvarahu rikkumisi umbes 30 päevas ja päev enne seda 15. Pühapäeva õhtuks taas 26. Seega oli nädalalõpp võrdlemisi rahutu.

Üldjoontes on rinne püsinud stabiilsena 2015. aasta talvest ja pärast Debaltsevo transpordisõlme hõivamist pole Venemaa poolt relvastatud ja juhitud terroristid õnnestunud pealetunge läbi viinud. Ka hilisemad katsed liigutada rindejoont Donetski lääneküljelt kaugemale pole neile edu toonud – tänaste uudiste valguses jookseb eraldusjoon ikka sealsamas Krasnogorovkast ja Marjinkas idas.

Lõunas on kõige idapoolsemaks Ukraina sõjaväe asukohaks Širokino. Piski ja Avdiivka külad on samuti Ukraina sõjaväe kontrolli all. Horlivka on kolmest suunast ümber piiratud. Popasna ja Zolote järel keerab rinne itta ja kulgeb paralleelsele Lõssõtšanski-Luganski maanteega P66 ja piki Donetsi jõge Vene piirini. Štšastja ja Stanica Luganska on endiselt rindeasulad.

Miks just sel nädalalõpul okupeeritud aladelt rohkem tuletegevust on tekkinud, ei oska kindlalt arvata.

Mõnikord on neid aktiivsuse puhanguid seostatud rahvusvaheliste läbirääkimiste voorudega, millest üks just toimus Minskis. See on formaat, kus Ukraina ja Venemaa kõnelevad OSCE koordineerimisel läbi relvarahu kehtestamise, sõjavangide vahetuse ja muude stabiilse olukorra taastamise tingimuste üle.

Üldiselt on probleem selles, et vene pool pole algusest peale enamikku kokkuleppeid täitnud. Hetkel on Ukraina teinud tõsise ettepaneku vahetada 42 pantvangis olevat nende kodanikku ukraina vanglates karistust kandva enam kui 270 terroristi vastu. Venemaa proovib Ukrainat survestada selle vahetuse takistamisel tunnustama DNR-i ja LNR-i terroristlikke moodustisi läbirääkimiste osapooltena. Asjasse on mässitud ka pikalt Venemaal pantvangis olnud kangelaslendur Nadežda Savtšenko, kelle roll on muutunud üsna vastuoluliseks.

Detsembri algul toimus Donetski keemiatehases suurem tulekahju ning plahvatus. Ukrainlaste andmeil oli seal terroristide moonaladu, kuid andmed kaotuste kohta pole kinnitatud. Venemaa on järjepideva tegevuse tulemusena koondanud okupeeritud aladele arvatavasti umbes 2000 ühikut soomustehnikat (sh 700 tanki) ja 1000 ühikut erinevaid suurtükke ja raketisüsteeme. Suur osa ilmselt Brežnevi-aegne toodang, aga nagu keegi kunagi tabavalt märkis, siis endal pole ju vahet kui vana see mürsk oli, mis sulle pähe kukkus.

Tagasi üles