/nginx/o/2016/12/12/6164587t1h8485.png)
Praegu 72-aastane Renée Bergstrom oli 1947. aastal vaid 3-aastane, kui tema kristlasest ema võttis ta käe kõrvale ja viis arsti juurde, et tema kliitor eemaldada. Briti väljaandele The Guardian oma loo rääkinud Bergstrom paljastab, et naiste suguelundite moonutamine (FGM – female genital mutilation) eksisteeris ka veel 1940. aastate Ameerika Ühendriikides.
Põhjus, miks laps operatsioonilauale viidi, seisnes selles, et tema tõsiusklikest kristlastest vanemad olid näinud teda oma suguelundeid hõõrumas. Bergstromile tehti kliitordektoomia ehk eemaldati tema kliitori ots. Naise sõnul toimus see kirikule kuuluvas kliinikus, kus oli ka teisi juhtumeid, et tüdrukute masturbeerimist lahendati skalpelli abil.
«Ma mäletan meeletut valu ja tunnet, et mind on petetud. Mulle öeldi, et ma ei tohi sellest kellelegi rääkida, aga selle saladuses hoidmine tähendas, et ma olin oma küsimustega üksi kogu oma täiskasvanuks saamise aja: mis oli see, mis mul puudu oli? Milline tunne oleks olla 'terviklik'?»
Varajases lapsepõlves toimunud ümberlõikamine ei võtnud naiselt vaid võimalust kogu elu seksuaalvahekorda nautida, aga seadis ta ka reaalselt surmasuhu, kui ta lapseootele jäi.
«Mu esimene laps ja mina oleksime võinud ära surra – sünnitusraskused on otsene FGMi tagajärg. Mina, nagu ka paljud teised naised üle maailma, ei teadnud, et armkude suguelunditel ei veni. Tahtsin olla sünnitades teadvusel, aga minu puhul oli ainus võimalus narkoosi all tehtud episiotoomia, millest paranemine võttis kuid. Kui mu arst sai teada, millest arm see tulenes, oli ta šokeeritud ja väga kaastundlik.»
Bergstrom ei olnud aga ainuke. «Mitmed kristlikud konfessioonid kuulutasid masturbeerimise patuks, soovitades selle ärahoidva meetmena ümberlõikamist,» märkis ta.
On aga keeruline teada saada, kui levinud see praktika toona siiski oli. Sarah Rodriguez Northwesterni ülikooli arstiteaduskonnast sõnab, et see oli lühike protseduur, mis tehti arstikabinetis ning kuna sellega n-ö püüti välja ravida masturbeerimist, ei olnud see teema, millest pered ise oleks soovinud avameelselt rääkida.
«Need juhused ei olnud harvad, aga mitte ka sagedased. Mõned arstid olid seda teinud üks või kaks korda oma praksise jooksul, teised üldse mitte.»
Teadmine, et taoline praktika USA keskläänes veel 20. sajandil levinud oli, on sellegi poolest šokeeriv.
19. sajandi briti akušöör Isaac Baker Brown, kes oli tuntud selle poolest, et ravis nii naiste epilepsia, katalepsia kui ka paanikahooge kliitordektoomiaga, visati juba 1867. aastal Londoni sünnitusabiühingust välja. Nüüd on aga selge, et USA pinnal praktiseeriti tema meetodeid veel kuni 1960. aastateni.