Lõuna-Ameerika Laguna Del Maule supervulkaan näitab elumärke

USA teadlased uurisid Lõuna-Ameerika Laguna Del Maule vulkaani

FOTO: RODRIGO GARRIDO/REUTERS/Scanpix

Geo- ja seismoloogide teatel on Tšiili ja Argentina piiril asuv Laguna Del Maule supervulkaan hakanud ellu ärkama ja selle tõttu anti hoiatus, et kui see nii juhtub, siis võib laava ja tuha tõttu piirkond hävineda ning rahvusvaheline lennuliiklus seiskuda.

Teadlaste sõnul on sealne piirkond ebatavaline, kuna maapind on seal viimase kümne aasta jooksul kerkinud ligi kaks meetrit, edastab mtv.fi.

«Mitte kuskil maailmas vulkaanilises piirkonnas ei ole maapind selliselt kerkinud. Peame jälgima märke, sest need suure tõenäosusega viitavad vulkaani elluärkamisele,» teatas  USA Wisconsin-Madisoni ülikooli geoofüüsik Brad Singer.

Laguna Del Maule vulkaani uuriv ameeriklane Brad Singer

FOTO: RODRIGO GARRIDO/REUTERS/Scanpix

Piirkonnast kogutud kivimite ja lähedase laguunivee uurimine näitas, et vulkaanis on rõhu all olevat sulamagmat, mis võib olla maapinna kerkimise põhjuseks.

Viimati oli seal piirkonnas vulkaanipurse umbes 1,5 miljonit aastat tagasi ja seni on see vulkaan olnud magavas olekus.

Laguna del Maule ehk Maule laguun, mille juures asub supervulkaan

FOTO: RODRIGO GARRIDO/REUTERS/Scanpix

Argentina ja Tšiili teadlased hoiavad koos pilgu peal kahe riigi piirialal olevatel võimalikel ohtlikel vulkaanidel. Seal piirkonnas asub kogu maailma vulkaanidest 15 protsenti.

Vulkaanilises piirkonnas asuval Maule jõel on 15 hüdroelektrijaama, mille abil Tšiili saab neljandiku vajaminevast elektrist. Lisaks on Tšiilis riiklikult kinnitatud evakuatsiooniplaan, kui Laguna Del Maule piirkonnas peaks vulkaanipurse aset leidma.

Laguna del Maule ehk Maule laguun ja selle juures asuv vulkaan

FOTO: RODRIGO GARRIDO/REUTERS/Scanpix

Piirkonna vulkaanid ohustavad enam Argentinat, kuna seal puhuvad tuuled kannavad vulkaanilise tuha suure tõenäosusega üle Argentina.

Argentiinlannast geoloogi Patricia Suroga sõnul saab looduskatastroofi korral Argentinast  «suur tuhatoos».

Laguna Del Maules elava Raul Torrese sõnul on viimase kümne aasta jooksul toimunud piirkonnas suured muutused.

«Juba kümme aastat tagasi märkasin Laguna Del Maule järvevee muutust, sest varem jääkülm vesi oli järsku leige ning seal olid hakanud vohama vetkad. Samuti oli mõnes paigas näha lausa kuuma vett, sellele viitasid mullid. Seega peab järve all olema mingi soojaallikas,» selgitas kohalik elanik.

Maailmas on veel supervulkaane, mis ei ole sajandeid pursanud, kuid sellest hoolimata peetakse neid ohtlikeks.

Üks neist on USA Yellowstone’i rahvuspargis asuv kaldeera ehk supervulkaan. Veel üks selline on Californias Long Valleys, Itaalias on Vesuuvi kõrval veel Campi Flegrei ja Indoneesias Sumatra saarel Toba supervulkaan.

Teadlaste andmetel toimus Toba viimane purse 75 000 aastat tagasi, tuues kaasa päikese kadumise tuhapilvede taha, kuus aastat kestnud temperatuurilanguse ning 1000 aasta pikkuse kliima jahenemise perioodil, mil oli jääaeg.

Islandi suurim vulkaan Katla on sel aastal samuti näidanud elumärke. Teadlaste sõnul on Katla «hiljaks jäänud», sest eelmisest purskest on möödunud 100 aastat, kuid see vulkaan purskab tavaliselt iga 50 aasta tagant.

Tagasi üles