/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/06/04/5471163t1h6db7.jpg)
Euroopa Liidu liidrid jõudsid neljapäeval kompromissile Hollandiga, mis võimaldab ühendusel jõustada leppe tihedamatest sidemetest Ukrainaga, kinnitas Hollandi peaminister Mark Rutte.
EL jõudis Hollandiga Ukrainaga sõlmitud leppega seoses kompromissile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ELi liidrid andsid Ülemkogul Hollandile lubadused, et ELil ei lasu Ukraina suhtes kaitsekohustust ning assotsiatsioonilepe ei garanteeri Ukraina liitumist blokiga.
«See ei olnud lihtne ega meeldiv, aga see on vajalik, sest tagab, et EL saab jätkata ühisrindena Venemaa destabiliseeriva välispoliitika vastu,» sõnas Rutte.
«See otsus on tähtis, sest määratleb lõplikult assotsiatsioonileppe tähenduse ja selle, mida see ei tähenda. Pärast tänast ei saa selles suhtes olla mingit arusaamatust,» lausus peaminister.
ELi 28 liikmesriigi liidrid teatasid avalduses, et Ukrainaga sõlmitud assotsiatsioonilepe «ei omista Ukrainale kandidaatriigi staatust liiduga ühinemiseks ega tähenda lubadust anda riigile selline staatus tulevikus».
Selles seisab ka, et pakt «ei sisalda liidu või selle liikmesriikide kohustust anda Ukrainale kollektiivkaitsetagatisi või sõjalist abi ja toetust».
Ametnikud hoiatasid varem, et suutmatus Hollandiga kokkuleppele jõuda tähendaks võitu Venemaale ja selle sekkumisele Ukraina konflikti. Rutte hoiatas varem, et suutmatus kokkuleppele jõuda oleks kõigi aegade suurim kingitus Vene presidendile Vladimir Putinile.
EL sõlmis Ukrainaga koostöö- ja vabakaubandusleppe 2014. aasta juunis pärast Kremli-meelse presidendi Viktor Janukovõtši kukutamist rahvaülestõusuga.
Hollandi valijad on aga leppe vastu, sest nende väitel avab see Ukrainale tee ELi liikmeks ning tähendab kaitsetagatiste andmist riigile, mis on verises konfliktis Venemaaga. Aprillis korraldatud referendumil hääletasid Hollandi valijad leppe maha, ehkki valimas käis vaid napilt üle 30 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Ülejäänud 27 liikmesriiki on leppe ratifitseerinud, kuid jõustumiseks vajab see ka Hollandi toetust.