Süüria sõja valguses on palju räägitud Venemaa ja teiste osaliste võimalikest sõjakuritegudest, kuid mida nendeks loetakse ja mida mitte?
Mida loetakse sõjakuriteoks? (2)
16. detsember 2016, 17:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõjaolukorda reguleerivad rahvusvahelised sätestatud reeglid, mis on loodud eesmärgiga kaitsta neid, kes konfliktis aktiivselt ei osale- näiteks tsiviilisikuid ja sõjavange.
Regulatsioonide hulka kuuluvad rahvusvahelised inimõigused, mis kehtivad igas olukorras, olenemata, kas riik on sõjas või mitte. Lisaks toimib ka rahvusvaheline humanitaarõigus, nagu on paika pandud Genfi Konventsioonidega, mida kohaldatakse sõjaolukordades.
Genfi Konventsioonide alusel peaksid tsiviilisikud olema vägivalla eest kaitstud igal ajal ja kõikide konfliktipoolte eest. Näiteks Süürias see nii ei ole.
Genfi Konventsioonide alusel loetakse väga tõsisteks rikkumisteks muuhulgas tahtlikku tapmist, piinamist või ebainimlikku kohtlemist, kannatuste tekitamist, tõsiste vigastuste tekitamist, ulatuslikku kahju varale, pantvangide võtmist ja indiviidide rünnakumärgiks seadmist.
Süüria puhul pole kellelegi veel ametlikku sõjakuritegude sooritamise süüdistust esitatud, kuid mitteametlikult süüdistatakse väärtegudes mõlemat konfliktipoolt.
Sõjakuritegude üle mõistetakse tavaliselt kohut Rahvusvahelises Kriminaalkohtus. Kaasuse suunab sinna tavaliselt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Julgeolekunõukogu, mille alaline liige on Venemaa. Seetõttu peetakse ebatõenäoliseks, et mõni kaasus kohtusse jõuab.