Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Ameeriklanna Mosuli lähistel: «Olen siin Jeesuse kutsel»

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Bashiqa välihaiglas töötav 29-aastane Page Bencke (esiplaanil). | FOTO: Peeter Raudsik

Bashiqa väikelinn asub kaheksa kilomeetri kaugusel Mosulist, kust Iraagi armee püüab juba mitmendat kuud välja tõrjuda terrorirühmitise Islamiriik (ISIS) äärmuslasi. Seni kestvatest lahingutest annavad aimu Mosuli kohal raskelt tõusvad suitsusambad, mis paistavad Bashiqasse hästi kätte.

Veel mõned aastad tagasi elas Bashiqas tuhatkond kurdi jeziiti, praeguseks on linn inimtühi. «Ära majade vahele roni, seal plahvatab,» hoiatab vahti pidav kurdi sõdur puises araabia keeles. Bashiqa, nagu ka paljud teised endised ISISe kalifaadi linnad ja külad, on jätkuvalt tavainimestele naasmiseks liiga ohtlikud. Äärmuslased on küll välja löödud, ent isetehtud lõhkeseadeldisi leitakse varemete vahelt siiani ohtralt.

Bashiqa kõrvalt Mosuli poole kulgev tee on ääristatud rusudega. Teepervel paistavad tervena vaid kaks hoonet. Ühes asub kurdide pešmerga väike tagalaüksus ja teises välihaigla. Ent arstiabi ei paku Bashiqas kohalikud kurdid või araablased. Pisikese elumaja hoovi üles seatud telkide juures askeldavad hoopis ameeriklased.

«Mina tulin siia üksi, kuid nii mõnigi teine on tulnud terve perega,» jutustab välihaiglas vabatahtlikuna töötav 29-aastane Page Bencke. Missouri osariigist pärit Page aitab nii Mosuli külje all viga saanud kurdi võitlejaid kui ka linnast pagevaid tavalisi inimesi. «Meie jaoks ei ole vahet, kes on abivajaja,» sõnab ta.

Page oli esimest korda Iraagis juba 2012. aastal, veel enne ISISe võidukäiku. «Pärast ISISe tulekut oli mulle selge, et ma pean tagasi tulema,» ütleb nüüd neljandat korda Põhja-Iraagis viibiv Page. Muuhulgas on ta aidanud luua keskust, kus nõustati sõjas kannatada saanud ja ISISe käest pääsenud jeziidi naisi. Küsimuse peale, kas lähedased tema elu pärast ei karda, vastab Page rahulikult: «Ma olen end usaldanud Jeesus Kristuse kätesse. Ma olen siin tema kutsel ja mu lähedased teavad seda.»

Page’i ja seitsme teise vabatahtliku tööd organiseerivad Bashiqas Ameerika Ühendriikide kristlikud abiorganisatsioonid. Praegu on välihaiglas kaks erinevat seltskonda.

Frontier Alliance International, kuhu kuulub ka Page, näeb oma põhiülesandena just misjonitööd.  Lisaks neile on Bashiqas kohal veel USA armee veterane koondav Free Burma Rangers. 1997. aastal Birma konfliktist alguse saanud organisatsioon tegeleb Iraagis eeskätt parameedikutele väljaõppe andmise ja humanitaarabi jagamisega. Paarisrakendina töötavad organisatsioonid rõhutavad oma töös kristlikke põhimõtteid. «Evangeeliumi kuulutamisel on misjonär ja abitöötaja justkui käsiadra kaks erinevat hooba, mida tuleb sama tugevusega alla vajutada,» kirjutatakse Frontier Alliance kodulehel.

«Meie ülesanne on näidata neile inimestele tõelist kristlikku ligimesearmastust,» selgitab Page lühidalt. Tema sõnul on Bashiqa koht, kuhu Jeesus ka ise oleks tulnud. Edasise vestluse käigus saab selgeks, et abipakkumisest usupööramiseni on tõepoolest vaid väike samm. «Loomulikult me räägime aeg-ajalt ka teoloogilistel teemadel. Isegi vaidlusi tuleb ette,» kirjeldab Page tilgutite varjus läbiviidavat misjonitööd. Erilise tähelepanu all näivad olevat Iraagi vähemused, nagu jeziidid, kirkiisid, mandalased ja teised. Need inimesed on pidanud araablaste vägivalla all kannatama aastaid,» viitab Page Iraagi moslemite sektivaenule, mille kõige hirmutavamaks tulemiks on ISIS.

Humanitaarabi andmise põhimõtted nõuavad erapooletust

Riina Kuusik-Rajasaar, MTÜ Mondo arengukoostöö asjatundja

Paljude abiorganisatsioonide – ka Mondo – mõned koostööpartnerid põhinevad kristlikel väärtustel, kuid Jeesuse kutsel tehtav misjonitöö ei tohiks kuuluda enam kaasaegsesse rahvusvahelisse humanitaaralasse.

Rahvusvahelised humanitaarabi põhimõtted, mis said alguse juba 19. sajandi keskpaigast Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC) loomisega ja mis nüüd on kehtiva rahvusvahelise humanitaarabi õiguse alustaladeks, on selged ja ühemõttelised. Nendeks on inimlikkus, erapooletus, sõltumatus ja neutraalsus. Kindlasti saab ja peabki nendest välja lugema ligimesearmastust, kuid Jeesusel ega kristlusel laiemalt ei ole ligimesearmastusele maailmas ainuõigust.

Abi andmise eelduseks on abi vajadus laiemalt. Sellest lähtub oma töös ka MTÜ Mondo, kes jagas eelmisel aastal 700 assüürlaste perekonnale toiduabi ja 1500 kooliõpilasele koolitarbeid Mosulist põhjas asuvas Duhoki linnas.

Evangeelne sõjakäik võib tuua uusi pingeid

Priit Rohtmets, Tartu Ülikooli usuteaduskonna kirikuloo teadur

Moslemite keskel kristliku misjonitöö tegemine pole uus asi, vaid ulatub juba sajandi-paari tagusesse aega. Ka näiteks Eestist läkitati 20. sajandi alguses Egiptusesse misjonäre.

Misjonitöö raames korraldatakse nn evangeelseid sõjakäike, mille eesmärk on asjaosaliste endi selgituste kohaselt aktiivne ja laiaulatuslik misjonitöö. Praegu ongi Põhja-Iraagis kohal valdavalt Ameerika Ühendriikidest pärit evangeelsete koguduste misjonärid. Nende soov on misjonit teha inimeste seas, kes on ISISe tegevuse tõttu islamis pettunud või kestva vägivalla tõttu avatud uuele usule.

Üldiselt on tänapäeva misjonitöö organiseeritud aga selliselt, et kristlus peab võtma arvesse asukohariigi kultuurilist ja sotsiaalset keskkonda. See tähendab, et misjon ei tohiks tänapäeval enam olla koloniaalse iseloomuga ega näitama kultuurilist üleolekut.

Pärast Mosuli vabastamist tekib küsimus: kuidas erinevad grupid saavad uues olukorras võimu jagamisega hakkama. Misjonitöö tõttu võivad kohalike omavahelised suhted pikas perspektiivis hoopis halveneda, sest islamisisestele hõimusuhetele lisandub kristluse näol uus faktor, mis mõjub pigem lahutava kui liitvana. Erilist usku rahulikku kooselusse ei näi kristlastel aga olevat.

Tagasi üles