Stoltenberg: NATO-Vene nõukogu ilmestasid sügavad erimeelsused

NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

FOTO: Alexey Vitvitsky/Sputnik/Scanpix

NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles täna pärast NATO-Vene nõukogu istungit, et arutelu oli avameelne ja sisuline, kuid poolte vahel valitsevad sügavad erimeelsused.

Pingelistel aegadel on dialoog olulisem kui kunagi varem ning meie sidekanalid jäävad avatuks, kinnitas Stoltenberg.

Vene suursaadik alliansi juures Aleksandr Gruško ütles, et kohtumisel kutsusid osapooled täitma Minski leppeid Ukraina konflikti lahendamiseks. «Ehkki teada tuntud erimeelsused Ukraina kriisi tekke osas püsivad, kutsusid nõukogu osalised täielikult täitma Minski leppeid kõigis kolmes korvis: julgeolek, poliitiline ja humanitaarsfäär,» lausus Vene alaline esindaja pärast Brüsselis suursaadikute tasemel peetud kohtumist.

Stoltenbergi sõnul ei tähenda NATO-Vene nõukogu istungi toimumine naasmist tavapärase läbikäimise juurde, mille allianss peatas vastuseks Krimmi annekteerimisele ja Ida-Ukraina konflikti puhkemisele 2014. aasta kevadel.

«Samas ei saa me rääkimiseta lahendada erimeelsusi ja suurendada üksteisemõistmist,» lausus ta. «NATO ei otsi vastasseisu ega kujuta endast kellelegi ohtu. Kõik, mida me teeme - sealhulgas kohaloleku suurendamine alliansi idaosas - on proportsionaalne, kaitseotstarbeline ja kooskõlas meie rahvusvaheliste kohustustega.»

NATO eesmärk on Stoltenbergi sõnul jätkuvalt oma liikmesriikide kaitsmine, konfliktide ärahoidmine ja rahu säilitamine.

Alliansi peasekretäri sõnul arutati kohtumisel Ukraina kriisi, milles liitlaste ja Venemaa seisukohad lahknevad sügavalt. Liitlased kinnitasid kohtumisel toetust Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ega tunnista Venemaa ebaseaduslikku anneksiooni Krimmis, ütles Stoltenberg.

Peasekretär väljendas muret ka olukorra pärast Ukraina idaosas, kus relvarahu rikkumised on viimastel kuudel saavutanud rekordilise taseme. Stoltenbergi sõnul ei ole raskerelvastust tagasi tõmmatud ning korduvalt on sattunud sihtmärgiks OSCE vaatlejad.

Stoltenbergi sõnul väljendas NATO Venemaale muret äkkõppuste üleliigse korraldamise pärast. «Need on destabiliseerivad,» lausus ta. Venemaa andis peasekretäri sõnul alliansile ülevaate sügisesest suurõppusest Kavkaz-2016 ning NATO omakorda õppusest Trident Juncture 2016.

NATO-Vene nõukogus oli Stoltenbergi sõnul arutusel ka ohtude vähendamine lennunduses.

«Vastutustundlik ja ettearvatav käitumine vähendavad arusaamatuste, valearvestuste ja tahtmatu pingete suurendamise ohtu,» ütles NATO peasekretär.

«Pärast juulikuiseid arutelusid NATO-Vene nõukogus oleme saanud olukorrast ülevaate Läänemere projektimeeskonna (BSPT) ja Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) esindajatelt. Nende tegevus on andnud olulise panuse lennuohutuse tõstmiseks Läänemere kohal. Tervitan Soome algatust korraldada selle töö edasiviimiseks järgmisel aastal nõupidamine, kus vaadataks läbi BSPT ettepanekud ja hinnatakse edasise tegevuse vajadust.»

NATO suursaadikud ja Vene eriesindaja arutasid ka julgeolekuolukorda Afganistanis ja regionaalseid terroriohte. «Afganistani vägede toetamine nende jõupingutustes tagada riigi julgeolek on elutähtis. Just seda teevad NATO ja selle partnerid väljaõppe ja rahastamisega,» lausus Stoltenberg.

Nõukogu kohtus regulaarselt kuni Ukraina kriisini 2014. aastal, mil alliansi suhted Moskvaga järsult halvenesid.

NATO-Vene nõukogu kohtus uuesti tänavu aprillis ja juulis, ent mõlemal korral iseloomustasid arutelu sügavad erimeelsused.

Tagasi üles