POSTIMEHE REPORTAAŽ BERLIINIST: Sakslaste jõulurõõm on massimõrvari tõttu rikutud

Candles burn at a Christmas market at Breitscheidplatz in Berlin, Germany, December 20, 2016, to commemorate the 12 victims of a truck that ploughed into the crowded market. REUTERS/Hannibal Hanschke Foto: HANNIBAL HANSCHKE/Reuters

Berliinis Breitscheidplatzil oli teisipäeval näha suurt hulka välismaa ajakirjanikke, pisarateni liigutatud inimesi ja hambuni relvastatud politseinikke. Jõulud on sakslaste sõnul nende jaoks selleks aastaks rikutud.

Kui teisipäeva hommikul kella kümne paiku oli politsei veel eile ehteis säranud jõuluturu juures küll kaitseriietuses, kuid toimunu tõsidust silmas pidades suhteliselt kerges relvastuses, siis pärast teadet, et massimõrvar võib veel vabaduses olla, ilmusid korrakaitsjatele kätte automaatrelvad. Sündmuspaika turvates olid nad küll sakslaslikult sõbralikud, kuid konkreetsed. Nende vahel tõsistelt, vahel naeratavatelt nägudelt võis selgelt välja lugeda, et halba nalja nad ei mõista. Kes valesse kohta astus, pidi sealt jalamaid taganema. Ega korrarikkujaid eriti ei olnud – vaid mõned üksikud välismaised ajakirjanikud, keda oli eilsete õudsete sündmuste toimumispaika kogunenud paljudest maailma riikidest.

Seevastu paljud möödakäijad viskasid vaid kiire ja õnnetu pilgu berliinlaste ühele tähtsamale jõulueelsele kogunemispaigale, kus veel eile õhtul enne terrorirünnakut joodi rõõmsalt hõõgveini ja söödi piparkooke. Turg asub prominentsel kohal – kuulsa ostlemistänava Kurfürsterdammi vahetus läheduses. Kommentaare need möödujad jagada ei soovinud, kuid nii mõnegi näost oli näha nukrust, nii mõnigi eakam inimene vangutas kurvalt pead.

Teised tõid sündmuspaigale küünlaid ja valgeid roose, neil olid silmad vees. Valitses hall ilm, rusutus, mõistmatus. Mida aeg edasi, seda rohkem inimesi jõuluturu ja selle kõrval asuva Gedächtniskirche (saksa keeles Mälestamise kirik) juurde kogunes.

Berliinlased tõid sündmuskohale päev läbi küünlaid ja valgeid roose. Foto: Heilika Leinus

Selle kiriku otsustasid Berliini linnavõimud pärast Teist maailmasõda pooleldi varemetesse jätta, et inimestel sõjakoledused meelest ei läheks. Need varemed tegid meeleolu veelgi kurvemaks. Tundus nagu nutaks ka taevas koos linnaga, kus minagi olen veetnud Humboldti ülikoolis õppides ja Saksamaa liidupäevas praktikandina töötades mõned oma elu parimad aastad.

Inimesi hakkas kogunema ka kirikusse sisse, kus süüdati sajad küünlad ja avati raamat, kuhu kõik soovijad said kirjutada oma kaastundeavaldused. Esimese sissekande tegi Berliini linnapea Michael Müller (SPD). Mõne tunniga kogunes raamatusse sadu sissekandeid, nii tavalistelt inimetelt kui ka tuntud poliitikutelt. Kella kolme paiku pärastlõunal kandsid oma nime sisse ka liidukantsler Angela Merkel (CDU) ja Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier (SPD).

Enamasti valitses inimeste seas mõistmatus. «Missugune väärastunud inimene küll tuleb mõttele süütud inimesed veoauto alla ajada ja nad mõrvata­?» küsiti üksteiselt. Kui enamik kirikusse ja selle ümbrusesse kogunenud inimesi olid lihtsalt kurvad, siis leidus ka neid, kes olid vihased. «Milleks meile neid immigrante vaja on? Piirid tuleb kinni panna. See kõik on ebaõnnestunud immigratsioonipoliitika tagajärg,» õiendas üks sõjakas keskealine mees valjuhäälselt.

Korraks tundus, et selle peale läheb peaaegu kähmluseks, sest üks teine praeguseks pensionipõlve pidav hallipäine härra ei olnud temaga sugugi nõus. «See ei ole õige. Sõjakas usuhullus ja välismaalased on kaks ise asja,» rõhutas ta. Võimud saaksid tema arvates teha aga ühte – jõuluturu terrorirünnakute vastu paremini kindlustada, nii nagu see on Prantsusmaal, kus võimalikke rünnakukohti blokeerivad massiivsed betoonblokid.

Postimehe endine peatoimetaja Merit Kopli, kes töötab alates selle aasta sügisest Berliinis Eesti kultuurisaadikuna, ütles teisipäeval Postimehele, et oli vaid tund-poolteist enne rünnakut Breitscheidplatzi jõuluturult läbi käinud. «Olin just käinud sel jõuluturul ja Kurfürstendammil kinke ostmas. Põhimõtteliselt olin ma seal umbes tund aega enne rünnakut,» rääkis Kopli. »Ma astun alailma sellelt turult läbi, see on mu lemmikturg,» ütles kultuurinõunik, märkides, et see asub tema Berliini kodust vaid ühe metroopeatuse kaugusel. «See turg oli, kahjuks tuleb kasutada minevikku, lihtsalt imeilus, nagu muinasjutumaa.»

Jõuluturg Berliinis enne rünnakut. Foto: Merit Kopli

Kui selline katastroof inimest ennast lähedalt puudutab, on see tema sõnul täiesti erinev tunne võrreldes uudiste vahendamisega. «Mina, kes ma olen eluaeg ajakirjandust teinud ja palju just välisuudiseid, mis tihti ju seotud ka surmadega, poleks tegelikult elu sees uskunud, kuidas see mõjub. Kui uudist kuulsin, hakkasid mul lihtsalt pisarad jooksma,» ütles ta, lisades, et see oli tema enda jaoks üllatav reaktsioon.

Küsimuse peale, kas inimesed kavatsevad enda käitumist kuidagi muuta, vastas enamik berliinlasi aga kindlalt «Ei!». «Berliin on juba aastaid olnud ebakindel linn, nagu paljud teisedki Euroopa suurlinnad, kuid me ei tohiks end hirmutada lasta,» oli veendunud keskealine härra, kes turu kõval berliinlaste kultusrooga, Currywursti (karrivorsti) müüs. «Ei, ma ei muuda oma käitumist. Oma vabadust ma endalt võtta ei lase,» lisas teine, eakas härra.

See suhtumine väljendab suurema osa berliinlaste arusaama elust ja asjadest. Jõulurõõm on berliinlaste sõnul aga siiski selleks aastaks sügava leinaga asendunud.

Õhtul kell 18.00 (Eesti aja järgi kell 19.00) Gedächtniskirches toimunud jumalateenistusel rõhutas Berlin-Brandenburg-Sileesia Oberlausitzi Evangeelse Kiriku piiskop Markus Dröge veel kord seda, mida arvab enamik sakslasi. Selleks, et terroristid oma eesmärki ei saavutaks, ei tohi kurjale vastata kurjaga, vaid tuleb veelgi rohkem ära teha selleks, et erinevate rahvaste ja kultuuride esindajad õpiksid üksteist kõrgemalt hindama, sõbruneksid ja tunneksid end Saksamaal kõik hästi.

Seda, et berliinlased nii üksteisest kui ka oma kaugemalt pärit sõpradest hoolivad, oli näha juba ka eile õhtul, mil Facebook täitus postitustega, kus küsiti Berliinis viibivate pereliikmete ja sõprade käekäigu kohta. Selleks, et murelikke sõnumeid tuleks võimalikult vähe, märkisid aga paljud noored Facebookis ise avalikult ära, et nendega on kõik korras.