/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/12/21/6194887t1h1b7e.jpg)
Mongoolia valitsus ei luba enam dalai-laamat riiki pärast seda, kui viimase hiljutine visiit pälvis Hiina pahameele ja peatas laenukõnelused Pekingiga.
Mongoolia dalai-laamat edaspidi riiki ei lase (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mongoolia välisminister Tsend Munkh-Orgil väljendas kohalikule päevalehele Unuudur kahetsust, et dalai-laama visiit kahjustas sidemeid riigi mõjuvõimsa naabri Hiinaga.
«Võite võtta teadmiseks, et selle valitsuse ametiajal ei lubata dalai-laamal Mongooliat külastada isegi usulistel eesmärkidel,» ütles välisminister. Tema avalduse kehtivust kinnitas ka ministeeriumi pressiosakond.
Peking loodab, et Mongoolia austab võetud kohustusi, teatas Hiina välisministeerium uudist kuuldes. Peking süüdistab Tiibeti eksiilis elavat liidrit katses Hiinat ja Tiibetit eraldada.
Hiina kasutab dalai-laama diplomaatilise töö tõkestamiseks ära oma majanduslikku mõjuvõimu. Mongoolia habras majandus on Hiinast väga sõltuv. Peking ja Ulaanbaatar pidasid läbirääkimisi võimaliku 4,2 miljardi dollari (4 miljardi euro) suuruse laenu üle.
Pärast visiiti kõnelused peatati ja Peking kehtestas Mongoolia-Hiina piiripunktis uued maksud ja nõuded, mis põhjustasid pika järjekorra. Seda piiripunkti läbib päevas pea tuhat veokit vase ja söega.
Mongoolia budism on Tiibetis leviva budismiga tihedalt seotud ning riik suhtub traditsiooniliselt dalai-laamasse austusega. Dalai-laama rõhutas novembris toimunud visiidil, et reisil polnud poliitilist tagamõtet ning ta pole Tiibeti iseseisvumise eest avalikult sõna võtnud alates 1974. aastast.