Uudsed «tehislehed» võivad viia ravimitootmise Marsile

Kaur Maran
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uudsed puulehtedest inspireeritud "minivabrikud" kasutavad energia pinnalt kokku kogumiseks spetsiaalseid kogumiskanaleid. Tulevikus nähakse sellistel lehedel rakendust energiaallikana ravimitööstuses.
Uudsed puulehtedest inspireeritud "minivabrikud" kasutavad energia pinnalt kokku kogumiseks spetsiaalseid kogumiskanaleid. Tulevikus nähakse sellistel lehedel rakendust energiaallikana ravimitööstuses. Foto: Bart van Overbeeke

Uus lahendus võimaldab toota vajalikke kemikaale – näiteks ravimeid – kaugel suurtest tehastest. Kasvõi Marsil.

Päikesevalguse jõul kemikaalide tootmine on mitmete keemiatehnoloogide unistus olnud juba aastaid. Seni on enamik katseid aga takerdunud olemasoleva päikesevalguse vähesesse võimsusse. Looduses lahendavad taimed selle probleemi omamoodi kogumiskanalite abil, mis toovad koguvad lehe pinnalt kokku energia ning kannavad selle siis kokku reaktsioonikeskustesse, kus leiab nende toodud energia jõul aset fotosüntees.

Nüüd on grupil Eindhoveni Tehnikaülikooli teadlastel õnnestunud luua samalaadne sünteetiline süsteem, kus spetsiaalsed energia kogumiskanalid toovad «lehe» pinnalt kogutud energia kokku tehislehe reaktsioonikeskusse.

Kuigi praegu on tegemist veel alles uue toote prototüübiga, ületasid saavutatud tulemused teadlaste ootusi. «Isegi pilvise ilmaga tehtud katsetes oli sünteesireaktsiooni tootlikkus 40 protsenti kõrgem kui sarnases, kuid ilma kogumiskanaliteta läbi viidud eksperimenties,» ütles uuringut juhtinud Dr Timothy Noël. «Siiski näeme me siin veel palju võimalusi prototüübi paremaks tegemiseks. Tegemist on siiski võimsa tööriistaga, mis võimaldab toota päikeseenergia jõul erinevaid ravimeid või taimekaitsevahendeid.»

Eriti suure väljavaatena nähakse just ravimitootmist, millesse kulub reeglina palju energiat ja mürgiseid aineid. Päikesevalguse kasutuselevõtt muudaks paljud sellised reaktsioonid jätkusuutlikumaks, odavamaks ja teoreetiliselt ka palju kiiremaks. Noël’i sõnul ei pea asi aga sellega piirduma.

«Sellise reaktori abil saab põhimõtteliselt toota ravimeid ükskõik kus, kasvõi malaariaravimeid keset džunglit või paratsetamooli Marsil. Vaja on vaid päikesevalgust ja seda nimivabrikut.»

Uuring avaldati ajakirjas Angewandte Chemie.

Vaata ka Eindhoveni Ülikooli avaldatud videotutvustust uuest tehnoloogiast:

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles