/nginx/o/2016/12/23/6199415t1hbf9d.jpg)
Suveräänne katoliiklik Malta ordu sattus skandaali ja paavst Franciscus andis käsu uurida, kas ordu asejuhi tegevust ja seda, kas tema korraldusel jagati Aafrikas humanitaarabina kondoome.
Malta ordut raputab kondoomiskandaal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Malta ordu vallandas skandaali, katoliku kiriku reeglite eiramise ja sisevastuolude tõttu suurkantsleri, vabahärra tiitlit kandva Albrecht von Boeselageri, edastab AFP.
Katoliku kiriku seisukoht on, et kondoomi ei tohi rasestumisvastase vahendina kasutada, kuid osa katolikke abiorganisatsioone, väidetavalt ka Malta ordu, on kolmanda maailma riikides, kus on palju HIVd ja aidsi, siiski kondoome jaganud.
Vatikani allikate teatel ei keskenduta nüüdses uurimises ainult kondoomide jagamisele, vaid ka von Boeselageri varjatud tegevusele ja põhjustele, miks ta vallandati.
Malta ordu rüütlid ja daamid on jagunenud juhtumis kahte leeri alates sellest kui von Boeselager 8. detsembril pidi ameti maha panema. Ilmnes, et Malta ordu suurmeister Matthew Festiga lasi oma asetäitja juba varem kahel korral lahti, kuid von Boeselager ei allunud käsule.
Malta ordu kontaktisikuks Vatikanis on USA kardinal Raymond Leo Burke, kes on konservatiiv ja ta on olnud paavst Franciscuse uuenduste vastu.
Saksa aadlisoost von Boeselager on aastaid kuulunud Malta ordusse, vastutades ordu välispoliitika ja diplomaatia eest.
Malta ordu, ametlikult Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu (Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta), on suveräänne, riigi sarnaselt toimiv organisatsioon, millele ei ole oma maad.
Peakorteriga Roomas asuval ordul on diplomaatilised suhted umbes 100 riigiga ja vaatlejastaatus ÜROs.
Malta ordusse kuulub umbes 120 000 liiget, nad tegelevad humanitaarabiga kuuel mandril, olles maailma üks suuremaid abiorganisatsioone.
Malta ordu ajalugu ulatub tagasi 11. – 12.sajandisse, alguses oldi haigeid põetav vennaskond, kuid ristisõdade ajal sai see ordu sõjalis-poliitiliseks jõuks. Ordu pakkus Pühale maale saabunud kristlikele palveränduritele kaitset ja arstiabi.
Malta ordu sai alguse Jeruusalemmas, hiljem tegutses tänapäeva Palestiina ja Süüria aladel, kuid sealt väljatõrjumise järel läksid orduvennad Küprosele ja siis Rhodosele.
1530. aastal sai ordu Saksa-Rooma keisrilt Karl V-lt endale Malta saare ühes selle vähemate naabrite Gozo ja Cominoga. Malta ordu kaotas oma valdused Napoleoni sõdade ajal, nüüd on neil Roomas ainult Malta palee.