Politoloog: Kaliningradi ühendamiseks Valgevenega piisab suurtükitulest Rail Balticu pihta

Poola piiripost Leedu ja Kaliningradiga. Sealt saab alguse 75 kilomeetri laiune nn Suwalki koridor, mis ühendab Baltimaid Poolaga.

FOTO: JANEK SKARZYNSKI/AFP/Scanpix

Nõukogude Liidu ajal asus Kaliningradi oblastis neli korda rohkem sõjaväelasi kui praegu ning lisaks tuumaraketid, rääkis intervjuus Postimehele Kaliningradi tuntuim politoloog Vladimir Abramov.

Milline on Kaliningradi oblasti sõjaline tähtsus praeguses Vene-lääne konfliktis?

Kaliningrad on jälle olukorras, kus me oleme püstol Euroopa meelekohal. Juba nõukogude ajal täitsime seda funktsiooni, nüüd on kõik tagasi pöördunud. Selleks ka kõik need Iskanderide edasi-tagasi liigutamised.

Vladimir Abramov. FOTO:

FOTO: Jaanus Piirsalu

Iskanderid ju meie meedia andmetel ikkagi toodi siia?

Võin öelda ainult ühte: lääne meedia on viimase kolme aasta jooksul Venemaa omale propaganda mõttes lähenenud, millest on väga kahju.

Pidage, aga Iskanderide paigutamist Kaliningradi oblastisse kinnitas hiljem ju ka Venemaa kaitseministeerium! Et need Iskanderi-kompleksid toimetas oktoobri algul Ust-Luga sadamast Kaliningradi huvitava nimega kaubalaev Ambal.

Teatasid, et tõid ning pärast viisid ära. See pole alaline lokatsioon siin. Kordan veel, et toodi ja viidi ära.

Oletame, aga mis on sellise rakettide edasi-tagasi liigutamise mõte?

Esiteks, et tehniliselt proovida, kuivõrd on see Iskanderide kiire paigutamine Kaliningradi oblastisse võimalik. Teiseks, et demonstreerida oma võimalusi. Üks asi on avaldused, aga teine asi reaalsed katsetused. See on selge surve avaldamise vahend. Kui Poolas hakkab USA õhutõrjebaas (peab silmas NATO raketikaitsesüsteemi ühe osana baasi avamist Redzikowos Loode-Poolas, mida Venemaa peab endale otseseks julgeolekuohuks, kuna usub, et vajadusel saab sinna paigutada tuumarelva kandvaid Tomahawk-rakette – J. P.) tööle ja sinna paigutatakse raketid juba alaliselt, siis ilmselt hakkavad ka meie raketid asuma siin alaliselt. Praegu pole sel mõtet.

Ei pääse neist rakettidest. Kas teie tunnete, et Kaliningrad asub teatud mõttes praeguse geopoliitilise vastaseisu epitsentris?

Kõik oleneb propaganda survest. Kui see surve tugevneb, siis loomulikult ühiskondlik arvamus reageerib sellele. Mitte reaalsele ohule, vaid just nimelt propagandistlikule survele. Surve väheneb, ja inimesed naasevad kohe oma normaalsete tegevuste juurde. Paanikaõhutajaid leidub kõikjal ning kahjuks müüvad ka meedias kõikjal kõige paremini alati košmaarid.

Kõik kordavad mulle siin, et võrreldes nõukogude ajaga on praegu Kaliningradis vähe sõjaväge. Kui palju oli nõukogude ajal oblastis sõjaväge sees?

Jah, muidugi oli siis palju rohkem. Siis oli siin grupeering 120 000 mehega. See tähendab, et iga kümnes oblasti elanik oli sõjaväelane. Peale Balti laevastiku asusid siin maavägede 11. armee, õhutõrjeüksused, keskmaatuumaraketid kolmes kohas, mis läksid (USA ja NSV Liidu vahel sõlmitud) kesk- ja lühimaarakettide likvideerimise kokkuleppe alla. (Kokkuleppe sõlmisid 1987. aastal tollased USA ja NSV Liidu juhid Ronald Reagan ja Mihhail Gorbatšov ning see puudutas kuni 5000 km kaugusele lendavaid, ballistilisi tuumalõhkepäid kandvaid rakette – J. P.)

Kui suur see grupeering praegu umbes on?

Praegu on grupeering umbes 30 000 meest ehk neli korda vähem. Maavägesid on kõige rohkem kokku tõmmatud, ka Balti laevastik on kokku tõmmatud. Nüüd hakatakse siin arendama raketivägesid ning laevatõrjesüsteeme, nagu (raketikompleksid) Bastion ja Val. Luuakse uuesti ka 11. armeed peakorteriga Gussevi ümbruses, mille eesmärk on tasakaalustada poolakate soomusvägesid mitte kaugel meie piirist ning võimaliku konflikti korral blokeerida 75 kilomeetri laiune nn Suwalki koridor, mis ühendab Baltimaid Poolaga.

Et konflikti korral peab see armee siis okupeerima osa Poolast ja ühendama Kaliningradi Valgevenega?

Seda territooriumi pole vaja isegi okupeerida, piisab, kui see katta suurtükisüsteemide tulega, ning siis muutub juba Baltikum enklaaviks. Grad-kaudtulesüsteemide laskakaugus on 120 kilomeetrit. Paned Gradi divisjonid püsti ja muudkui põrutad maanteede ja Rail Balticu pihta. Läbi soode ju ei hakka keegi varustust vedama.

Teisest küljest on konflikti korral ju Kaliningradi oblast ise sihtmärk ja potentsiaalne katel siin asuvatele vägedele.

Loomulikult oleme konflikti korral esimene sihtmärk, aga kõik teavad ka, millega meie vastame. Muu praegu ei aita, kui et mõistus ikkagi võidab lõpuks mõlemal poolel. Näiteks et hakatuseks sõlmitaks leping kasvõi selle kohta, et kõik sõjalennukid lendaksid Läänemere kohal sisse lülitatud transpondritega.

Vene sõjalennukitel ju väidetavalt polegi, mida sisse lülitada, neil pole transpondereid ega muid selliseid süsteeme.

Kui ettepanek vastu võetaks, küll siis leitaks ka raha nende transponderite paigaldamiseks. Kõige tähtsam on poliitiline tahe. Külma sõtta astuda oli väga lihtne, aga sealt välja tulla on palju raskem. On selline tunne, et kõik selles osalevad riigid lahendavad sellega oma sisepoliitilisi probleeme.

Tagasi üles