Venemaa riiklikud telekanalid Vene börside hoogsat kukkumist ei kajasta või teevad seda ilustatult.
Vene riiklikud telekanalid olukorda börsidel ei kajasta
Esmaspäeval toimus Vene börsil (RTS) ja Pankadevahelisel Valuutabörsil (MICEX) rekordiline kukkumine. RTSi indeks kaotas oma väärtusest üle 19 protsendi, mis on Vene börsi ajaloos suurim langus. Nii RTS-l kui ka MICEX-l on kauplemine mitmeid kordi vastavalt finantsjärelevalveameti korraldustele ka peatatud, vahendas AFP.
Venemaa kolm peamist riiklikku telekanalit: Pervõi Kanal, Rossija ja NTV börsidel valitsevat musta meeleolu aga ei kajasta. Selle asemel näidatakse aga Venemaa miljardäri Mihhail Fridmani, kes kinnitab Venemaa presidendile Dmitri Medvedevile, et ülemaailmne finantskriis pakub Venemaa ettevõtetele uusi ärivõimalusi välismaal, kirjutab The Moscow Times.
«Ma olen veendunud, et Venemaa finantssüsteem on fundamentaalse šoki eest kaitstud paremini kui paljud teised riigid,» kinnitas Fridman.
The Moscow Timesi ajakirjanik Anna Smolšenko võrdles olukorda Beslani, Kurski ja Leonid Brežnevi surmaga, kui valitsus kasutas samuti vaikimistaktikat. Smolšenko hinnangul on niinimetatud «vaikimisvanne» antud ka praegu, kui finantskriis on jõudnud Venemaale.
Kolm juhtivat telekanalit on alates septembrist kajastanud aktsiate kukkumist minimaalselt või seda üldse vältinud. Samuti on telekanalid väga ettevaatlikud oma sõnakasutuses. Ainult väiksemad telekompaniid, Ren-TV ja Zvezda, on Medialogia meediaanalüütikute kinnitusel kajastanud aktsiaturgudel valitsevat olukorda objektiivselt.
Ehho Moskvõ ajakirjaniku Vladimir Varfolomejevi andmetel on Kreml andnud telekanalitele käsu Venemaa turgudel valitsevat olukorda kirjeldades mitte kasutada selliseid väljendeid, nagu «finantskriis» või «kollaps».
Pervõi Kanali ja Rossija esindajad on kuuldused ettekirjutustest tagasi lükanud, NTV kommentaaridest aga keeldunud.
Ülevenemaalise avaliku arvamuse uurimiskeskuse VTsIOM hiljutine uuring näitab, et venelaste hinnangul on Venemaa majandusolukord võrreldes juuliga paranenud. 57 protsenti uuringus osalenud inimestest hindas majandusolukorda septembris rahuldavaks, juulis oli sama näitaja 53 protsenti.