/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2016/12/25/6203615t1h3070.jpg)
Täna teel Venemaalt Süüriasse Musta merre kukkunud Tu-154 tuntakse kui Vene «tööhobust», mis on kasutuses olnud juba aastakümneid, kuid mille ajalukku kuulub ka hulgaliselt õnnetusi.
Vene «tööhobuse» Tu-154 lähiajalugu on täis õnnetusi (8)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
60ndatel disainitud ja 1972. aastast kasutuses olnud lennukitüübiga on toimunud kokku üle saja tõsise intsidendi. Postimees annab ülevaate viimase 20 aasta jooksul seda tüüpi lennukiga toimunud suurematest lennuõnnetustest.
/nginx/o/2015/04/08/3944277t1h3475.jpg)
Poola presidendi surm Smolenski lennukatstroofis
2010. aasta 10. aprillil kukkus Venemaal Smolenskis alla Poola presidendi ametilennuk. Lisaks president Lech Kaczyńskile hukkus veel 95 inimest.
Venemaa ja Poola katastroofi põhjustes ühisele seisukohale jõudnud ning Poola jätkab juhtunu uurimist. Venemaa sõnul lasub vastutus õnnetuse eest täielikult poolakatel: selle olevat põhjustanud lennuki TU-154 piloodid, kes otsustasid maanduda sobimatutes ilmaoludes.
Poola hinnangul lasub osa süüst aga ka Vene lennujuhtidel, kes ei andnud Poola presidendilennuki pilootidele selgelt mõista, et halva ilma tõttu tuleks maanduda mujal. Ka on Varssavi juhtinud tähelepanu vajakajäämistele lennudispetšerite ja Poola delegatsiooni ohutuse eest vastutanud ametnike töös.
Hukkunud presidendi kaksikvend Jarosław Kaczyński on olnud kriitiline mõlema riigi uurijate töö suhtes. Pärast lennuõnnetust asutas tema praegune võimuerakond Seaduse ja Õigluse erakond lennukatastroofi asjaolude väljaselgitamiseks oma uurimiskomisjoni, mis leidis, et Vene lennujuhid viisid TU-154 piloodid eksiteele. Ka leiti, et pilootide oskustest ei piisanud õnnetuse ärahoidmiseks.
Nüüd on käivitatud uus juurdlus, kuna Jarosław Kaczyński ja tema toetajate väitel on neil peaaegu kindlad tõendid, mis näitavad, et presidendi lennuk purunes õhus tükkideks, sest Smolenski lennuväljale maandumise eel tabas seda rünnak.
/nginx/o/2016/12/25/6203601t1h3345.jpg)
Õnnetus Iraanis
2009. aasta juulis kukkus Iraani loodeosas alla pealinnast Teheranist Armeeniasse suundunud Caspian Airlinesi reisilennuk Tu-154M. Kõik pardal olnud 168 inimest hukkusid. Õnnetuse põhjuseks peetakse tehnilist riket, mis võis tekkida pärast kokkupõrget linnuga.
/nginx/o/2016/12/25/6203603t1haf8a.jpg)
Õnnetus Ukrainas
2006. aastal 22. augustil said surma kõik 170 Pulkovo lennukompaniile kuulunud reisilennuki Tu-154M pardal viibinud inimest. Donetski oblastis toimunud õnnetuse põhjuseks peetakse piloodi eksimust.
119 ohvrit Iraanis
2002. aasta veebruaris sõitis Iraani lennufirmale kuuluv reisilennuk Tu-154M Sarab-e Do Rah´ juures vastu mäge. Hukkusid kõik 119 lennuki pardal viibinud inimest.
Musta mere kohal alla tulistatud Tu-154
2001. aastal tulistati aga Musta mere kohal alla Tel Avivist Novosibirskisse teel olnud lennukompaniile Sibir kuulunud Tu-154B2-tüüpi reisilennuk. 4. oktoobril toimunud katastroofis hukkus 78 inimest, kellest 51 olid Iisraeli ja 27 Venemaa kodanikud.
Lennuõnnetuse asjaolud on tänaseni ebaselged. Venemaa väitel tulistas lennuki alla Ukraina õhutõrje.
2004. aasta oktoobris sulges Ukraina peaprokuratuur lennuõnnetuse põhjuste selgitamiseks algatatud kriminaalasja, leidmata Ukraina kaitseministeeriumi ametnike tegevuses kuriteokoosseisu. Aastatel 2003-2005 maksis Ukraina valitsus hukkunute omastele 15,6 miljonit dollarit hüvitist.
2010. aastal avaldas Ukraina kohtuekspertiisikeskus aga raporti, mille kohaselt võis plahvatuse põhjustada nii väljastpoolt tabanud kui ka lennuki sees asunud lõhkeseade.
Lennukihukk Siberis
2010. aastal toimus veel teinegi intsident sama tüüpi lennukiga. Lõuna-Siberis Burdakovka lähedal kukkus juulis alla Vene kompaniile Vladivostokavia kuulunud reisilennuk Tu-154M, mille pardal olnud 145 inimest hukkusid. Õnnetuse põhjuseks peetakse piloodi eksimust.
Katastroof Teravmägedes
1996. aasta 29. augustil sai 141 inimest surma, kui lennufirma Vnukovo reisilennuk Tu-154 kaldus Teravmägedes maandudes pilootide eksimuse tõttu kursilt kõrvale ja lendas vastu mäekülge. Tegemist on Norra ajaloo rängima lennuõnnetusega.