KOMMENTAAR: Kõige taga paistab ikkagi Süüria sõda

Leinaküünal varsti pärast Sotši-Adleri lennujaamast teele asumist alla kukkunud Tu-154 pildi ees. Foto: MAKSIM ŠEMETOV/REUTERS/Scanpix

Venemaal jõudsid mitmed kommentaatorid varakult aastast kokkuvõtet tehes juba nentida, et erinevalt läänest suutis Venemaa lõppeva aasta üle elada suuremate vapustuste ja tragöödiateta. Ja nüüd on viimase kümne päeva jooksul juhtunud järjest: Irkutski metanoolitragöödia, Vene suursaadiku mõrvamine Ankaras ja lennukatastroof Musta mere kohal.

Kui Irkutski metanoolitragöödial (eilse seisuga oli ohvrite arv tõusnud juba 76 inimeseni ja suure tõenäosusega see veel suureneb) oli selge sotsiaalne põhjus, siis Venemaa Türgi suursaadiku Andrei Karlovi surnuks tulistamisel (viimati langes Vene suursaadik atentaadi ohvriks 1927. aastal Varssavis) ning Venemaa kaitseministeeriumi Tu-154 allakukkumisel koos 92 inimesega pardal on selge poliitiline taust.

Ükskõik, milline on pühapäeva varahommikuse lennukatastroofi konkreetne põhjus, taustaks on ikkagi Süüria kodusõda ja Venemaa osalemine selles. Kui Venemaa ei osaleks oma vägedega Süüria sõjas, polnuks Vene relvajõudude Aleksandrovi-nimelise laulu- ja tantsuansambli kooril ega teistel hukkunutel põhjust sinna ka lennata.

Koor pidi esinema Süürias Venemaa sõjaväebaasis sealsetele sõduritele, ajakirjanikud pidid seda kajastama ning Venemaal väga tuntud ja armastatud heategevuslane doktor Liza pidi viima ravimeid kohalikule haiglale.