Soomusbrigaadi tulekuga Ida-Euroopasse vahetub ka praegu Tapal teeniv Ameerika 173. õhudessantbrigaadi kompanii ehk 150 sõduri suurune üksus, mis lahkub Eestist tuleva aasta veebruari teises pooles. Asemele tuleb 68. soomusrügemendi 1. pataljoni kompanii.
Rügemendi ülem on kolonelleitnant Stephen E. Capehart. Tema juhitav üksus koosneb kahest soomus- ja ühest jalaväekompaniist. Tulejõust rääkides toovad tema sõdurid endaga kaasa 29 lahingutanki M1A2 Abrams ja 18 jalaväe lahingumasinat. Need tuleb siis sõbralikult Baltimaade vahel ära jagada.
Capehart ütles Postimehele, et ta on juba kohapeal tingimustega tutvust teinud. Mehe jaoks ei olnud siin tegelikult midagi uut, sest ta on varem oma teenistuse jooksul teeninud Saksamaal.
«Mul oli arusaam juba olemas, kuidas maastik võib välja näha. Pärast mitu aastat eri kohtades teenimist oli hea meel uuesti rohelisust näha,» ütles ta naljatavalt.
Mida hakkab USA soomusüksus tegema siin Eestis, andis aimu ametist lahkunud USA asekaitseminister Euroopa ja NATO küsimuses James Townsend: «Need sõdurid ei lähe sinna lihtsalt paraadile marssima ega niisama passima. Samuti ei ole nad seal puhkamas.» Eesmärk on siiski Venemaale näidata, et liitlased võtavad Baltikumi kaitsmist tõsiselt.
Selleks on ameeriklased viimase aasta jooksul kõvasti tööd teinud. Näiteks käis NATO kirderiikidesse saadetav 3. brigaad kogu koosseisus alles hiljuti Californias asuvas Fort Irwini väljaõppealal oma oskusi lihvimas.
«Oleme harjutanud igasugusteks olukordadeks. Me ei ole keskendunud ainult üht tüüpi ohtudele või sõjapidamisviisile,» andis Capehart mõista.
Ka Euroopas jätkatakse õppustega. Ees ootab tihe ajakava. Siiski peavad ameeriklased tegema vastavaid kohendusi, sest siinne metsane ja soine piirkond ei soosi rasketehnika kasutamist. Ent see ei heiduta jänkisid.
«Ma teen tihti nalja, et sa võid panna tanki ükskõik kuhu. Iseküsimus on, kuidas ta sealt välja saab,» lõõpis rügemendi ülem.
Capehart loodab, et missioon aitab paremini tundma õppida kohalikke olusid. Samuti loodetakse õppida kohalikku kultuuri ja keelt. Eriti ootusärevil ollakse peagi läheneva Eesti iseseisvusparaadi pärast 24. veebruaril.
«See on fantastiline, ootame seda põnevusega,» ütles Capehart, kes arvab, et siinolek möödub suuremate viperusteta.