Ühisjuubeldamine "Eesti-Soome 200" toob fotonäituse ja palju muusikat

Vabariigi President Kersti Kaljulaid ning suursaadik Margus Laidre Eesti Suursaatkonnas Helsingis 20.10.2016. Taustal Eesti-Soome 200 kujundus. Foto: Toomas Dettenborn

2018. aasta veebruaris täitub 100 aastat iseseisva Eesti riigi ilmumisest maailmakaardile. Mõni kuu varem, detsembris 2017 tähistab oma sajandat juubelit Soome Vabariik.

Helsingis paikneva Eesti suursaatkonna andmeil pakkus kahe naaberrahva topeltjuubelite tähistamiseks ning veel rohkem kui sajandi jagu kestnud koostöö märgiks välja mängulise mõiste – Eesti-Soome 200 – Eesti suursaadik Soomes Margus Laidre. 

Üks tippüritusi Eesti-Soome 200 tähistamiseks on Rahvusooper Estonia nädalane ringreis Soomes novembris 2017 ja galakontsert Helsingis Musiikkitalos 25.11.2017.

Teine suurüritus on kahe maa koostöös sündiv näitus „Sild – tervitustega kahest vabariigist“, mis avatakse Helsingis galeriis Virka 2017. aasta oktoobris.

Silda Eesti ja Soome vahel on ehitanud ning märksa kauem kui 100 aasta jooksul üleval hoidnud ennekõike inimesed. Käesolev kujunduskontseptsioon tõstab esile rea Eesti-Soome kultuuri- ja poliitikaelu suurkujusid läbi aegade, kes olnud ühenduslülideks kahe rahva vahel. Siia sobivad vabalt ka teised näod, valikust puudust ei tule ja miks mitte tegelikult kõigi nende omad, kellele Eesti ja Soome suhted läbi aegade ja  praegu südamelähedasteks on.

Kujunduse autor on Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna dekaan, kujunduskunstnik Kristjan Mändmaa. „Eesti-Soome 200“ on teostatud art déco kujunduskeelest inspireeritud laadis. Modernistlik art déco tegi Eestis ja Soomes võidukäiku 1920.–1930.aastatel, kui kahe maa suhted iseäranis jõuliselt arenesid. 

Eesti-Soom 200 plakatil on kujutautd mõlemat maad ühendavaid suurkujusid:

Eliel Saarinen (1873–1950)

Soome arhitekt, kes sai kuulsaks oma juugendstiilis ehitistega 20. sajandi algul. Saarinen on projekteerinud mitmeid silmapaistvaid hooneid ka Eestis. Tartu Pauluse kiriku projekt valmis 1913. aastal.

Lennart Meri (1929–2006)

Eesti poliitik, kirjanik, filmirežissöör ja poliitik, Eesti president  aastatel 1992–2001. Soome kolleegide ja sõprade toel valmisid Meril mitmed raamatud ja auhinnatud dokumentaalfilmid soome-ugri rahvastest. Filmidest tuntuim,  Linnutee tuuled, valmis aastal 1977.

Georg Ots (1920–1975)

Soome lahe mõlemal poolel tuntud eesti laulja, kelle esitatud Saaremaa valss heliseb endiselt inimeste südames. Nõukogude Liidu aegadel oli ainuke laevaühendus Helsingi ja Tallinna vahel laulja järgi nime saanud reislaev.  M/S Georg Ots hakkas kahe pealinna vahelisel liinil sõitma aastal 1980. 

Sofi Oksanen (sünd. 1977)

Eesti juurtega Soome kirjanik. Ka maailmas laialdaselt tuntud Oksanen on oma põlvkonna silmapaistvamaid kirjanikke Soomes. Suur osa tema loomingust käsitleb Eesti ajaloo valusaid sündmusi. Tuntuim Eesti-teemaline romaan Puhastus ilmus 2008. aastal

Fredrik Pacius (1809–1891)

Helilooja, kes viisistas 1848. aastal  Johan Ludvig Runebergi luuletuse Vårt land (Maamme). Paciuse viisi, millele Johann Voldemar Jannseni  kirjutas eestikeelsed sõnad, sai  Eestis esimest korda kuulda esimesel üldlaulupeol Tartus 1869. aastal. 

Algul isamaaliselt tuntuks saanud laulust Mu isamaa, mu õnn ja rõõm sai lõpuks Eesti hümn. Eesti ja Soome hümnil on endiselt seesama Paciuse loodud meloodia. 

Lydia Koidula (1843–1886)

Eesti isamaalaulik Koidula oli koos isa, Johann Voldemar Jannseniga ka eesti ajakirjandusele alusepanija. Aastal 1881 kirjutatud luuletsüklis "Soome sild" kirjutab Koidula:

Käsis kivi, kaenlus kannel, 

Suguvennad, ühel vannel: 

Tõusku Soome sild! 

Kädes’ kivi, kantele,

Heimoveli samaa aattelee:

Nouskoon Suomen silta!

Katkend Lydia Koidula 1881. aastal kirjutatud luuletusest Soome sild, mis ehtis kunagist rahatähte. Foto: Wikipedia / Internet