Tuneesia asub võitlema riiki naasvate džihadistidega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tuneesia peaminister Youssef Chahed.
Tuneesia peaminister Youssef Chahed. Foto: MOHAMED HAMMI/SIPA/Scanpix

Tuneesia ministrid langetavad homme otsuse tegevuskava asjus, millega tahetakse tagada välisriikide lahinguväljadelt naasvate pühasõdalaste kahjutustamine, ütles täna valitsusallikas.

«Homme toimub ministrite kohtumine, eesmärgiga käivitada strateegiline tegevuskava,» lausus allikas peaministri kantseleist AFP-le. Kohtumist juhib peaminister Youssef Chahed ja istungile eelnevalt on mitmel korral toimunud ka julgeoleku- ja õigusekspertide kohtumised.

Kõnealuse kõikehõlmava strateegia koostas peaministri kantselei novembris, lisas allikas.

Lahinguväljalt naasnud pühasõdalasi ümbritsev mure suurenes pärast seda, kui tuvastati, et Berliinis 19. detsembril toimunud veokirünnaku sooritaja oli tuneeslane Anis Amri.

ÜRO hinnangul võitleb välismaal, kaasa arvatud Süürias, Iraagis ja Liibüas, äärmusrühmituste ridades üle 5500 tuneeslase.

Möödunud nädalal ütles siseminister Hedi Majdoub Tuneesia parlamendile, et rindelt on koju naasnud 800 pühasõdalast. Samas rõhutas ta, et nad kõik on võimude järelevalve all.

Sellest hoolimata tulid tuneeslased nädalavahetusel parlamendihoone ette ja avaldasid pahameelt selle üle, et džihadistidel lubatakse riiki naasta. Poliitikud ja nende erakonnad on väljendanud sarnast muret ning kritiseerivad võimude väidetavat tegevusetust.

Riiklikke julgeolekujõude ühendav ametiühing ärgitas valitsust võtma tuneeslastest pühasõdalastelt nende kodakondsus.

President Beji Caid Essebsi ütles detsembri algul, et riik astub kõik vajalikud sammud tagamaks, et Süüriast ja Iraagist naasvad pühasõdalased neutraliseeritakse.

Samas rõhutas ta põhiseadusele viidates, et me ei saa takistada tuneeslasel oma koduriiki naasmast.

«Me ei pane neid kõiki vangi, sest meil pole piisavalt vanglaid ..., kuid me jälgime neid,» lisas ta.

Tagasi üles