Arctic Sea kaaperdajad tunnistasid end osaliselt süüdi

Kaubalaev Arctic Sea Foto: SCANPIX

Viis Vene meeskonnaliikmetega kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamises osalenut said kolmapäeval kohtus viimase sõna ning tunnistasid osaliselt oma süüd, teatas Interfax.

Kolmapäeval esinesid kohtus viimase sõnaga viis süüalust, kelle sõnul ei olnud laevakaaperdamine ettekavatsetud kuritegu. Kohtualuste sõnul sattusid nad laevakaaperdamise afääri, kuna neile lubati hästi tasustatud legaalset tööd. Kohtualuste sõnul nõustusid nad Arctic Sea kaaperdamises osalema ka seetõttu, et laeva hõivamise organiseerija ähvardas nende perekondi.

Hiljemalt 18. märtsil annab kohtu ees tunnistusi ka kuues kohtualune, kes on oma süüd täielikult tunnistanud.

Kohtualuse Jevgeni Mironovi advokaat ütles Interfaxile, et kohus langetab otsuse tõenäoliselt 21. või 22. märtsil.

Venemaa riiklik süüdistaja nõudis teisipäeval toimunud kohtuistungil Läänemerel kuivlastilaeva Arctic Sea kaaperdanud meestele 8-12-aastast vangistust.

«Süüdistus peab kohtualuste tõestatuks ja kinnitust leidnuks kohtualuste süüd piraatluses – merealuse ründamises, eesmärgiga hõivata võõras vara, kasutades vägivalda ja ähvardades selle, samuti relvade ja relvadena kasutatavate esemete kasutamisega organiseeritud grupi poolt,» seisab prokuratuuri pressiteates.

Eesti kodanikule Jevgeni Mironovile ja Läti kodanikule Vitalijs Lepinsile nõuab süüdistaja karistuseks 8,5-aastast vangistust ning 150 000 rubla (3772 euro) suurust trahvi, Venemaa kodanikku Dmitri Bartenevit ähvardab 10 aastat vangis ning 100 000 rubla trahvi, määratlemata kodakondsusega Aleksei Bulejevit kaheksa-aastane vangistus ja 80 000 rubla trahvi, Igor Borissovit 12 aastat vangistust ning 200 000 rubla trahvi ning väljaselgitamata
kodakondsusega Aleksei Andrjušinit kümneaastane vangistus ja 150 000 rubla suurune trahv.

Karistust peaksid nad prokuröride hinnangul kandma range režiimiga koloonias.

Lisaks sellele peavad nad süüdistajate hinnangul korvama kannatanutele tekitatud materiaalse ja moraalse kahju üldsummas üle kolme miljoni rubla (75 400 eurot).

Süüdistuskokkuvõtte järgi moodustasid kuus kohtualust ning praeguseks juba karistuse kätte saanud Dmitri Savins ja Andrei Lunev 2009. aasta juulis Tallinnas kuritegeliku grupi, et rünnata Arctic Sead ja hõivata laeva vara. Süüdistuse järgi hõivas kaheksaliikmeline jõuk ööl vastu 24. juulit 2009. aastal Läänemerel Ojamaa ja Ölandi saare vahel Malta lipu all sõitva kaubalaeva Arctic Sea, mille pardal oli 15 Venemaa kodakondsusega meeskonnaliiget ja kahe miljoni euro väärtuses puitu.

Moskva linnakohus on juba määranud karistused kahele väidetavas laevakaaperdamises osalenud mehele. Esimesena sai Arctic Sea kaaperdamise süüasjas karistuse Tallinna elanik Andrei Lunev, kelle Moskva linnakohus mõistis mullu mais piraatluses süüdi ja karistas
teda viieaastase vangistusega. Läti elanikule Dmitri Savinsile mõistis kohus mullu juunis seitsmeaastase vangistuse range režiimiga vanglas.

Venelastest meeskonnaga Malta lipu all sõitnud Arctic Sea kadumine 2009. aasta juulis vallandas ulatusliku rahvusvahelise otsinguoperatsiooni. Pikka aega oli laev kadunud, kuni Venemaa eriüksus selle sama aasta 18. augustil Atlandi ookeanis Roheneeme saarte lähedal vallutas. Vene võimud toimetasid laeva kaaperdamises kahtlustatavatena Moskvasse kaheksa meest.

Laeva päästeoperatsioon vallandas maailma ajakirjanduses oletused, et laev võis vedada salajast lasti, näiteks relvi Iraanile. Uurijate sõnul kaaperdasid maskides piraadid laeva Rootsi ranniku lähedal ning kui Vene sõjalaevad selle augustis leidsid, oli selle pardal vaid puidulast. Venemaa on alati kinnitanud, et laeva pardalt ei leitud midagi kahtlast, ja eitanud teateid, et
alus vedas Iraani ajakirjanduses mainitud õhutõrjerakette S-300.