Täna, 30. detsembril kümme aastat tagasi hukati Iraagi diktaator Saddam Hussein, kes poodi Bagdadist põhja jäävas Kadhimiyahs militaarluure peakorteris üles.
Pildid ja video: täna kümme aastat tagasi hukati Saddam Hussein (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellega lõppes Iraagis üle 20 aasta kestnud ainuvalitsemise ja julmuste periood, kuid lõplikku rahu ei ole selles riigis siiani saavutatud, edastab ndtv.com.
Husseni süüdistati julmustes ja inimvastastest kuritegudes, mille tõttu määrati talle surmanuhtlus.
/nginx/o/2016/12/30/6214491t1h6b64.jpg)
Saddami hukkamise tunnistajateks olnud ameeriklaste ja iraaklaste sõnul ei surnud diktaator kohe, vaid hukkajatel tuli pingutada, et poomine vastaks kehtestatud hukkamisreeglitele. Enne poomist pomises Hussein värsse koraanist.
/nginx/o/2016/12/30/6214485t1hc7ed.jpg)
Hukkamisel olnud tegid mobiiltelefonidega sellest sündmusest videoid, mis jõudsid hiljem nii sotsiaalmeediasse kui meediasse.
/nginx/o/2016/12/30/6214493t1h3cc5.jpg)
Saddam Hussein Abd al-Majid al-Tikriti oli Iraagis võimul alates 1979. aasta juulist kuni 2003. aasta aprillini. Ta anti USA juhitud koalitsiooni poolt sõjakohtu alla ning kohus langetas 5. novembril 2006 otsuse, et diktaator on süüdi 1982. aastal aset leidnud 148 šiiidi tapmises Dujailis. Selle tapmise põhjustas Hussenile šiiitide poolt tehtud salamõrvakatse.
USA meedia teatas siis, et Saddam Hussein poodi üles moslemite jaoks tähtsal pühal, Eid al-Adhal ehk ohvripühal, mil ohverdatakse loomi, kuid siis «ohverdati» ka diktaator.
/nginx/o/2016/12/30/6214489t1h5255.jpg)
Pärast Husseini hukkamist tantsisid tänavatel šiiidid, kes tema diktatuuri all kannatasid ja kellest väga paljud elu koatasid.
Saddam Hussein maeti üks päev pärast tema hukkamist ta sünnikohta, Bagdadist 160 kilomeetri kaigusel asuvasse Awjasse.
USA võimud olid Husseini tabamiseni viiva info eest pannud välja 25 miljoni dollari suuruse tasu ning USA sõduritel õnnestus diktaator saada kätte 13. detsembril Tikriti lähistel.
/nginx/o/2016/12/30/6214483t1h978b.jpg)
Pärast USA vägede sissetungi Iraaki, üritas Hussein end kaheksa kuud peita, tehes seda oma nõunike, ihukaistjate ja pereliikmete abil, kuid ta lähikonnas oli äraandja, kes teatas USA vägedele ta asukoha.
Hussein peitis end farmis maa sisse kaevatud urus, kuhu inimene vaevu ära mahtus.
Väidetavalt sõnas ta pärast urust väljatulemist ja tabamist, et ta on Iraagi president ja ta tahab läbirääkimisi pidada, kuid ameeriklastele tegi see pigem nalja.
USA välisministeerium kinnitas 14. detsembril 2003 Husseini tabamist ning meedias levisid fotod pesemata ja pulsutus juustega diktaatorist. Husseini kontrollisid arstid ja ta juuksed aeti maha, kuid ameeriklased jätsid ta kuulsa habeme alles.
/nginx/o/2016/12/30/6214481t1h3514.jpg)
USA ja ta liitlased tungisid Iraaki 2003. aasta kevadel eesmärgiga leida ja hävitada Iraagi massihävitusrelvad, kuid neid ei leitud.
/nginx/o/2016/12/30/6214479t1h8f4b.jpg)