/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2016/12/20/6192651t1hdcc5.jpg)
Eesti esindaja ÜRO küberekspertide töögrupis, eksvälisminister Marina Kaljurand peab märkimisväärseks Ameerika Ühendriikide otsust rakendada Venemaa suhtes vastumeetmeid seoses kübersekkumisega USA presidendivalimistesse.
Kaljurand: USA vastumeetmed Vene küberrünnakutele on märkimisväärsed (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«President [Barack] Obama otsus rakendada meetmeid Venemaa vastu vastuseks Venemaa kübersekkumistele on märkimisväärne mitmel põhjusel,» kirjutas Kaljurand oma blogis.
«See on esmakordne, kui üks riik süüdistab teist riiki küberünnakutes ning kasutab teise riigi poolt korraldatud või toetatud või tellitud või finantseeritud küberrünnakute vastu reaalseid, avalikke ja laiaulatuslikke vastumeetmeid,» märgib Kaljurand. Ta möönab, et ka Eesti tegi 2007. aastal sama, kuid tolleaegsete ja tänaste rünnakute ja vastumeetmete mastaabid on erinevad.
«USA vastumeetmeid oli oodata, sest juba enne presidendivalimisi süüdistas USA väga konkreetselt Venemaad [Hillary] Clintoni kampaaniameeskonna e-kirjade häkkimises ja avalikustamises eesmärgiga mõjutada USA presidendivalimisi. Seda, et venelastega on räägitud nii formaaselt kui ka informaalselt, kinnitas president Obama ka oma tänases avalduses,» lisas Kaljurand.
Eesti endise välisministri sõnul ei ole IT ekspertide kinnitusel reeglina raske tuvastada küberrünnaku toimepanijat.
«Raskem on süüdistuse poliitiline külg – kas ja mismoodi mõjutab süüdlase nimetamine riikidevahelisi suhteid,» kirjutas Kaljurand. «Kui süüdlast nimetada, siis peavad järgnema ka vastumeetmed, millised vastumeetmed oleksid proportsionaalsed,» lisas eksminister. «Antud juhul otsustas USA astuda poliitilise sammu: nimetas süüdlase, avalikustas osa vastumeetmetest ning jättis endale õiguse rakendada täiendavaid vastumeetmeid,» kirjutas Kaljurand.
Välisministeeriumi küberjulgeoleku nõunik viitas, et vastumeetmete otsustamisel pidi president Obama arvestama sellega, et need oleksid võimalikult mõjuvad ja neid saaks rakendada võimalikult kiiresti, kuna 20. jaanuaril ametisse astuv president Donald Trump on öelnud, et kavatseb vaadata üle suhted Venemaaga ja Venemaale kehtestatud sanktsioonid. Samuti on Trump öelnud, et ei usu Venemaa küberünnakutesse.
«Seega ei saanud vastumeetmetena kõne alla tulla majandussanktsioonid, mille rakendamine oleks võtnud aega. Diplomaatide väljasaatmine toimub 72 tunni jooksul, isikute kandmine niinimetatud musta nimekirja ning tegevuse lõpetamine kahel kinnistul Marylandis ja New Yogis on samuti kiiresti tehtav,» kirjeldas Kaljurand.
«Isegi kui ametise astuv president Trump peaks need meetmed üle vaatama/tagasi pöörama, on 35 Vene diplomaati selleks ajaks riigist välja saadetud ning rünnakute tehniline informatsioon avalikustatud,» märkis Kaljurand.
Ta meenutas, et 2007. aastal Eesti vastu korraldatud küberrünnakute kõige tõhusamaks vastumeetmeks oli rünnakute organisaatorite lisamine niinimetatud musta nimekirja, mis keelas neile reisimise mitte ainult Eestis, vaid kogu Schengeni territooriumil.
USA president Obama kehtestas neljapäeval sanktsioonid Vene ametiisikutele ja luureteenistustele seoses sekkumisega Ühendriikide presidendivalimistesse.
Kaljuranna hinnangul rakendab Venemaa USA sammude suhtes kindlasti vastumeetmeid.
«Venemaa kasutab neid kindlasti, sest muidu tunnistaks Venemaa oma süüd ja seda Venemaa kindlasti ei tee. Praeguseks on president [Vladimir] Putin öelnud, et USA diplomaate välja ei saadeta. Esimese vastumeetmena anti Kremlist korraldus sulgeda Moskva rahvusvaheline kooli, kus lisaks ameriklastele õpivad ka paljude teiste riikide diplomaatide lapsed. Selline meede on eriti kohatu ja kahetsusväärne, sest riikidevahelisse arveteõiendamisesse tõmmatakse koolilapsed,» leidis Kaljurand.
Vene välisministeerium teatas reede lõunal siiski, et Moskvas asuvat ingliskeelset rahvusvahelist kooli ei suleta.
Presidendiks kandideerinud Marina Kaljurand astus 9. septembril välisministriametist tagasi, kuid tal ei õnnestunud valimiskogus piisavalt hääi saada. Alates 24. oktoobrist naases Kaljurand osalise koormusega tööle välisministeeriumisse, töötades nõunikuna küberjulgeoleku küsimustes ehk jätkates Eesti esindajana ÜRO küberekspertide töögrupis.