/nginx/o/2017/05/17/6673045t1h6ed1.png)
Soome 100 aasta juubeli programmi peasündmus Eestis toimus 10. juunil Tallinnas Vabaduse väljakul. Suurkontserdil astus lavale esinduslik valik Soome ja Eesti muusikuid, kes esitasid kolme tunni jooksul eri aastakümnete hitte. Kontserti saab kordusena näha YLE Areena portaali vahendusel.
Publiku hulgas on ka Soome ja Eesti peaministrid, kes päeval varem ka jalgpalliplatsil üksteisest mõõtu võtavad. Ning Soome ja Eesti presidendipaarid. See on teadaolevalt ka esimene kord, mil neli Eesti ja Soome riigijuhti niimoodi ühiselt kohtuvad.
Soome 100 kontserdi värskeim ja maailma mastaabis praegu tuntuim Soomest tõusnud täht on Suurbritannia «X Factori» saatest superstaariks tõusnud Saara Aalto. Saara on laulnud duetti nii Jose Carrerase, Andrea Bocelli kui ka Adam Lambertiga.
Juunikuu reisiajalehe The Baltic Guide kaaneintervjuus tunnistab Saara, et ta juba ootab Tallinnas toimuvat suurkontserti.
«Olen tõeliselt rõõmus, et mind kutsuti sellise väärika seltskonnaga koos esinema. Pealegi – mul ongi juba aeg ka Eesti publikuga tutvust teha. On suur au esineda sellisel suurejoonelisel juubelikontserdil. Kui kahe naabermaa muusika kõlab samal laval ja üheskoos laulduna, avaldub muusika mõjujõud parimal moel.»
Eestis on Saara tegelikult ka varem esinenud. Käisime Kempele noortekooriga Tartus kontsertreisil, see oli aastal 2001. Mäletan, et kavas oli ka eestikeelseid laule. Meid majutati sõpruskoori lauljate kodudes ja see oli tõeliselt armas kogemus, meenutab Saara.
Keeltest huvitunud Saara on püüdnud juba tolle reisi vältel ka pisut eesti keelt õppida. Kuidas tal nüüd meie emakeelega lood on, selgub juba laupäeval, 10. juunil. Nimelt on Saara lubanud vähemalt ühe laulu esitada just eesti keeles.
Eesti muusika on Saara Aaltole tuttav ennekõike koorimuusika kaudu. Tema lemmikkooriteos on Urmas Sisaski «Heliseb väljadel».
Ka eestlaste esituses Eurovisioonile jõudnud laulud on Saarale kõrvu jäänud.
«Eestil on olnud tõeliselt kauneid laule!» Kas neist mõni ka nüüd Vabaduse väljakul kõlab, olgu üllatus. Ootan teid kõiki kontserdile ja soovin, et saate avatud meele ja sooja südamega kogeda muusikat ning tunda rõõmu nii ainulaadsest kontsertkohtumisest.»
Tuntud ja armastatud laulja, helilooja ja näitleja, kes on end iga eestlase südamesse laulnud ning sinna jäänud.
«Mis kontserdisse puutub, siis on võimalus Vesa Matti Loiriga esineda midagi väga erilist. Ootan põnevusega kohtumist,» tunnistab Mägi.
Üks Soome omanäolisemaid meelelahutajaid. Lauljana tuntakse teda kui poplaulude esitajat ja Eino Leino tekstidele kirjutatud laulude tõlgendajat.
Tuntud ja armastatud laulja, helilooja ja näitleja on end iga eestlase südamesse laulnud ning sinna jäänud.
Vesa-Matti Loiri tunnistab kontserdi eel, et ta ei ole Eestis õieti üldse reisinud. Eesti eluga on ta siiski kursis olnud. Enamgi veel.
«Mul on alati pisut ebamugav olnud mõelda, et meie, soomlased, ei ole julgenud oma vennasrahvast Eestile rasketel aegadel aidata. Teie ju ometi olete meid, soomlasi, aidanud.»
Rahva hulgas hellitavalt Vesku nime kandev laulja meenutab kahte erilist külaskäiku Eestisse. Esimene neist oli aastal 1996.
«Tallinnas avati Soome suursaatkonna (praegune – Kohtu tn 4) hoone ja ma olin esinemas koos Peter Lerchega. Juhtus nii, et sõbrunesin tol avamisõhtul president Lennart Meriga. See sõprus algas silmsidest – lihtsalt vaatasin ühtäkki teineteisele silma sisse ja vaat, kunstikirg paistab inimesest välja.
Meri ja Loiri vestlesid tol õhtul vaid põgusalt, ent sellest õhtust sündis sõprus, mida Loiri siiani kalli mälestusena hoiab.
Teine hinge jäänud kogemus Eestist ja eestlastega seoses on Loiri jaoks 2010. aasta. Armastatud näitleja, koomik ja muusik võttis nimelt filmifestivali galaõhtul vastu PÖFFi elutööpreemia.
«Olin liigutatud, nähes Eesti inimeste reaktsioone. Mind peatati tänavail, inimesed olid sõbralikud, tänasid ja õnnitlesid mind.»
Loiri on Eesti publikule laiemalt tuntud tänu Soome televisioonile ja iseäranis 1970.–1980. aastate sketšisarjadest.
Mitmekülgne muusik, pidevalt muutuv ja arenev artist, kes on tuntud oma sügavasisuliste tekstide ning eriilmelise repertuaari poolest.
Elektroonilist popmuusikat esitav, Björki ja Kate Bushiga võrreldud lauljatar laulis end rahvusvahelise kuulajaskonna teadvusesse 2010. aasta Tallinn Music Week festivalil.
Laulja ja helilooja ning üks Eesti tuntumaid pärimusmuusikuid. Tema muusikat inspireerivad loodus, eesti luule ja rahvamuusika.
«Mulle on alati avaldanud tohutut muljet Soome muusika mitmekesisus. Minu tutvus Soome muusikaga sai alguse sellistest vägevatest alternatiivartistidest nagu Pekko Käppi, Joose Keskitalo, Sami Kukka. Hiljem Sibeliuse akadeemias õppides hämmastas mind see, kuidas Soome rahvamuusikas on võrdselt esindatud äärmuslik traditsionalism/puhas regilaulu armastus (runolaulu) ning samas vabaimprovisatsioon ja nüüdisaegne muusika. Ja kuidas need kaks omavahel muretult käsikäes käivad.»
Mitmekülgne Soome laulja ja helilooja, kes on kirjutanud palju populaarseid lööklaule, jõululaule ning ka vaimulikku muusikat.
Üks Eesti muusikamaastiku säravaid tähti. Indie-poppi laulev Lenna alustas oma karjääri 2005. aasta Eurovisioonil esinenud ansambli Vanilla Ninja koosseisus.
Soome tuntumaid räppareid ja aktiivne ühiskondlik mõjutaja. Soome 100 kontserdi taustabänd Räjähtävä Nyrkki (FI) on Paleface’i bänd.
«Minu varaseim mälestus eesti muusikast on ilmselt see, kui isa laulis kodus Georg Otsa esituses Soome jõudnud «Saarema valssi». Olin siis päris väike. Veidi suuremana aga mäletan väga selgelt, kuidas kuulasin sõbra juures kassettmakilt esimest korda J.M.K.E. singlit «Tere, perestroika». Aastat ma ei mäleta, aga mäletan, et Villu Tamme tundus minu jaoks juba siis olevat müütiline tegelane.
Gümnaasiumis köitis mind juba rohkem hiphop ja kui siis tolmusest plaadikastist leidsin plaadifirma Melodija välja antud vinüüli. Sellel kõlas Eesti džässmuusiku Helmut Aniko plaadistatud pala «Meenutus».
See on siiani megaäge plaat. Läbi selle avanes minu jaoks eesti džässmuusika ning ma avastasin enda jaoks erakordselt huvitavad muusikud nagu näiteks Toivo Undi ja Tiit Pauluse.»Eesti hiphop esitajatest on mind sütitanud algusest peale näiteks A-Rühm, Chalice ja Dj Critikal. Meist said kärmelt kolleegid ja sõbrad.»
Väga mitmekülgne artist: kirjanik, laulja ja kitarrist. Orelipoisi nime all musitseeriv Pehk on armastatud laulukirjutaja.
Noor artist sai avalikkusele tuntuks laulukonkursi «Eesti otsib superstaari» kaudu. Omapärase tämbriga laulja esindas Eestit ka 2016. aasta Eurovisioonil.
Tõusev täht Soome muusikataevas. Tema muusikas ühinevad urbanistlik popp ning rütm ja bluus.
Laulja, kitarrist ja laulukirjutaja. Ansambliga Traffic ka Soomes esinenud Rästa esindas Eestit 2015. aasta Eurovisioonil koos Elina Borniga. Praegu tuntakse Rästat ka kui poistebändi Beyond, Beyond loojat.
2002. a loodud pop- ja folkansambel. Akustilist muusikat mängivasse rühma kuuluvad Terhi Kokkonen, Pauliina Kokkonen, Miika Paatelainen ja Joel Melasniemi.
Tuntud punkmuusik. Tamme ja tema bänd J.M.K.E. viisid oma lauluga «Tere, perestroika!» eesti punkmuusika ka Soome kuulajate teadvusesse.
Soome soul- ja džässmuusik. Ta varieerib eelarvamustevabalt rütmimuusika eri stiile.
Saami räppar, kes teeb muusikat oma emakeeles, põhja-saami keeles. Oma muusikas väljendab ta selgeid seisukohti, kuid on samas apoliitiline.
www.soome100.ee
/nginx/o/2017/01/05/6229373t1hf9d6.png)