Politico: Obamalt loodavad amnestiat teiste seas ka Snowden ja Manning

USA luureandmete lekitaja Edward Snowden

FOTO: SCANPIX

USA ametist lahkuvalt presidendilt Barack Obamalt loodavad viimastel ametinädalatel armu saada teiste seas luureinfo ja saladokumentide lekitajad Edward Snowden ja Chelsea Manning, kirjutab USA poliitikajakiri Politico.

Presidendilt hiljuti armu palunud isikute seas on neli Obama leketevastase sõja tuntumat sihtmärki: riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) endine luureanalüütik Snowden, WikiLeaksi allikast endine sõjaväelane Chelsea Manning, erukindral James Cartwright ja Luure Keskagentuuri (CIA) endine töötaja John Kiriakou, kirjutab Politico.

Snowden redutab alates USA julgeolekuteenistuste jälgimisoperatsioonide ulatuse paljastanud ning välisluuret kahjustanud saladokumentide lekitamisest 2013. aastal Venemaal, kus tal on 2017. aasta augustis aeguv elamisluba. Kodumaal ootaks teda kohtu alla andmine kuritegude eest, mille eest on ette nähtud kuni 30-aastane vangistus.

Sõjakohus mõistis Manningi 2013. aastal USA sõjaväge ja diplomaatilist tegevust puudutavate saladokumentide lekitamise eest 35 aastaks vangi.

Eksperdid ei pea Snowdeni ja Manningi amnesteerimise šansse suureks. Ühest küljest ei vasta nende armuandmispalved USA justiitsministeeriumi kriteeriumitele ning nad ei lange Obama erialgatuse alla anda armu pika vanglakaristuse saanud mittevägivaldsete uimastikuritegude sooritajatele.

«Ma arvan, et ta teeb järgmistel nädalatel teatavaks palju nimesid. Samas ei usu ma, et need tuntud nimega isikud nende hulka kuuluvad,» ütles Minneapolise St. Thomase Ülikooli õigusprofessor Mark Osler. «See valitsus on tuntud vastumeelsuse poolest kõrge profiiliga juhtumitele.» 

Näib ka, et Obama tahab vältida 2001. aastal puhkenud poliitilist pahameeletormi, mille vallandas toonase presidendi Bill Clintoni otsus anda enne ametist lahkumist armu võimude poolt tagaotsitud rahastajale Mark Richile.

Valge Maja pressiesindaja keeldus kommenteerimast presidendi plaane armuandmisega seoses enne oma ametiaja lõppu.

USA seaduste kohaselt on süüdimõistetutel võimalik justiitsministeeriumist mööda minnes otse presidendilt armu paluda. Obama on samas andnud märku, et erinevalt Clintonist kavatseb ta kinni pidada tavapärasest protsessist.

Õigusekspertide sõnul on nelikust suurimad šansid armu saada Manningil. Talle määratud 35-aastane vangistus jahmatas paljusid vaatlejaid, sest tegemist on pikima lekitamisasjas kunagi määratud vanglakaristusega.

Samuti on karistusest ligi kuus aastat ära kandnud Manningil ilmnenud vanglas tõsised terviseprobleemid.

Valge Maja veebilehel on Manningi karistuse muutmise petitsiooni allkirjastanud 116 000 inimest. Samas jääb Manning välja traditsiooniliste armupalujate ringist, sest tema apellatsioon on sõjakohtus endiselt arutusel.

Obama valitsuse ametnikud on andnud mõista, et Snowdeni amnesteerimine on ülimalt ebatõenäoline, sest tema paljastused läksid NSA jälgimisprogrammidest tunduvalt kaugemale ja sisaldasid USA välisluureoperatsioone puudutavat tundlikku teavet, mille avalikustamine seadis ohtu riigi julgeolekutöötajad.

Valge Maja on kutsunud Snowdenit Venemaalt kodumaale naasma ja kohtu ette ilmuma. Snowden ise ja tema advokaadid on öelnud, et teda võib oodata mitmekümneaastane vangistus ja tal ei lubataks vandemeestele ilmselt selgitada, et tema paljastused olid avalikes huvides ja tõid ilmsiks ebaseadusliku tegevuse.

«Ma ei saa anda armu kellelegi, kes ei ole kohtusse tulnud,» ütles Obama novembris usutluses Saksa ajakirjale Der Spiegel. «Leian, et härra Snowden tõstatas õigustatud muresid, ent see, kuidas ta seda tegi, ei olnud kooskõlas meie luurekogukonna praktikate ja protseduuridega.» 

Kuna Obama volitused armuandmises on pea piiramatud, tõlgendavad eksperdid tema märkusi sedasi, et president peab Snowdeni amnesteerimist ebamõistlikuks.

Õigusekspertide sõnul on raske näha presidenti Snowdenile armu andmas ilma hoolikalt läbiräägitud tingimusteta, mis hõlmaksid Snowdenilt mingis ulatuses süü omaksvõttu ja mõnes kuriteos enese süüdi tunnistamist. Sellise kokkuleppeta sunniks kohtuprotsess Snowdeni üle valitsust osalema vaatemängus ja tooks kaasa täiendavad paljastused jälgimisprogrammide kohta.

Tagasi üles